Urmas Klaas ütles, et riigikontrolli küsimusi ettevõtlustoetuste mõju kohta tuleb analüüsida, kuid samas tuleb tähele panna, et riigi ettevõtluspoliitika ei tähenda kitsalt ettevõtlustoetusi, mille analüüsiga riigikontroll on seekord piirdunud.

 

 „Maailmas mõistetakse ettevõtluspoliitika all eelkõige soodsa ettevõtluskeskkonna, konkurentsivõimelise maksukeskkonna ja selge õiguskeskkonna  olemasolu ja arendamist. Ettevõtlusele on tähtis ka kvaliteetne haridus – seda nii kvalifitseeritud töötajate leidmiseks kui kasvõi selleks, et tippspetsialistid saaks oma peredega tulla Eestisse ja lastel oleks, kus saada rahvusvahelise tasemega õpet“, rääkis Klaas.

 

Klaas märkis, et ettevõtluskeskkonna seisukohalt on väga tähtis riigisektori kulude kontrolli all hoidmine, konservatiivne eelarvepoliitika ja kindel rahasüsteem, milles Eesti on ta hinnangul olnud väga edukas. „See, et Eesti saavutas raske majanduskriisi oludes ühinemise eurotsooniga, on ettevõtluspoliitika saavutus ja ettevõtluskeskkonnale ning investeeringute ligimeelitamisele väga oluline,“ märkis Klaas.

 

„Hinnates ettevõtluspoliitikat, tuleb hinnata seda kogumis ja ettevõtlustoetusi vaadeldes mitte teha kõikehõlmavaid järeldusi kogu Eesti riigi suhtes. Kindlasti on riigikontroll teinud vajaliku analüüsi ühe osa kohta, kuid riigimeeste ülesanne on vaadelda ühiskonda ja majanduskeskkonda laiemalt, tervikpildina,“ ütles Klaas.

 

Klaas märkis, et riigikontroll toob oma auditis välja ettevõtlustoetuste mittepiisava mõju. „See on tänuväärne teema, mida peame kindlasti järgmist finantsperspektiivi arvestades koos majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga edasi analüüsima. Kui audit järeldab, et enamus ettevõtteid oleksid projektid käivitanud või viisidki projektid läbi ilma toetust saamata, siis on toetuste mõjuanalüüsi järgi vajadus rohkem kui ilmne. Tekib küsimus, millises mahus ja millise eesmärgiga otseste ettevõtlustoetuste maksmist jätkata,“ ütles Klaas.

 

„ Kindlasti jätkame seda analüüsi koostöös majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga, EASi, Kredexi, Kaubandus-Tööstuskoja ja ka Eesti teadlaste abiga, sest iga maksumaksja kroon, mis kokku korjatakse ja antakse paljudelt üksikutele, peab olema põhjendatud,“  kinnitas majanduskomisjoni esimees.

 

Riigikogu pressitalitus

3. september 2010