Energiamajanduse arengukava kinnitab Riigikogu, elektrimajanduse arengukava puhul teeb seda valitsus. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis on valminud nimetatud arengukavade eelnõud. Ülevaated tegid majandus-ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ja energeetika asekantsler Einari Kisel. Aruteludest võtsid osa teemaga seotud asutuste ja ettevõtete esindajad.

Majanduskomisjoni esimees Urmas Klaas rõhutas parlamentaarse kuulamise käigus toimunud arutluste tähtsust. „Energeetika ja elektrimajanduse arengukavad on meile olulise tähtsusega. Nende elluviimine on tähtis mitte ainult Eesti riigile vaid kogu Balti regioonile energiajulgeoleku seisukohalt. Seepärast peame teemat käsitlema põhjalikult ja aega viitmata ning vastu võtma vajalikud otsused“ ütles Klaas.

Energeetika arengukava koostamine on vajalik, kuna antud majandusharu võib ohustada looduslikku tasakaalu või bioloogilise mitmekesisuse säilitamist. Maailma energeetikas on alanud sajandil toimunud mitmeid arenguid, mis on oluliselt mõjutanud ka Eesti energiasektori arengut. Kütusehindade tõus maailma turgudel, energiaturgude järk-järguline liberaliseerimine, Euroopa Liidu heitmekaubanduse käivitumine, energia tarneprobleemide süvenemine, energiajulgeoleku temaatika tõusetumine ja taastuvenergeetika kiire areng on muutnud märkimisväärselt ka Eesti energiaturgu.

Olulist rolli Eesti energiamajanduse arendamisel mängib Euroopa Komisjoni 23. jaanuaril 2008 avaldatud nn kliimapakett, mille olulisemateks osadeks Eesti jaoks on kasvuhoonegaaside heitmekaubanduse direktiivi muutmise eelnõu, taastuvenergia direktiivi eelnõu ning süsiniku eraldamise ja ladestamise direktiivi eelnõu.

Energiavarustuse mitmekesistamine uute ühenduste ehitamisega ja energiabilansis energiaallikate ühtlasema jaotusega, varustuskindluse- alase seadusandluse edasiarendamine, kohalike oma- valitsuste energeetika- poliitika koordineerimine, koostöö EL liikmesriikidega ühtse energeetika välispoliitika arendamise eesmärgil ning kütusevarude loomine aitavad kaasa pideva energiavarustuse tagamisele Eestis. Säästliku energiavarustuse ja –tarbimise tagamiseks parandatakse energiatõhusust energia tootjate, transportijate ja tarbijate juures ning tõhustatakse põlevkivi kasutamist. Oluline komponent Eesti energiasektori arengus on see, et me suudaksime tulevikus efektiivsemalt kasutada põlevkiviõli- ja –gaasitehnoloogiaid ning osaleda energiatehnoloogiate arendamises. Põhjendatud hinnaga energiavarustuse eesmärgil tuleb arendada regulatsiooni, mis väldiks turumoonutusi ning turupositsiooni kuritarvitamist energiaettevõtjate poolt, luua uus organisatsiooniline struktuur riigi energiapoliitika elluviimiseks, arendada tuumaenergeetika- alane teadmus ja töötada välja vastav seadusandlus ning edendada energeetika valdkonna õppe- ja teadustööd. Soojamajanduse probleemide analüüsimiseks ning edasise arengu kavandamiseks on planeeritud koostada eraldi soojamajanduse riiklik arengukava, mis esitatakse valitsusele kinnitamiseks detsembris 2011. Tulenevalt kavandatavast taastuvenergia direktiivist tuleb koostada taastuvenergia tegevuskava, milles kavandatakse tegevused direktiiviga seatavate eesmärkide ja vahe- eesmärkide saavutamiseks. Tegevuskava koostamise tähtajaks on aprill 2010. 

Üheks oluliseks arengukavas püstitatud eesmärgiks on energiatehnoloogiate arendamine – põlevkiviõli ja –keemia järeltöötluse tehnoloogiate ning uute, peamiselt taastuvatel energiaallikatel põhinevate tehnoloogiate arendamine. Arengukava sätestab ka vajaduse täiendada energiatehnoloogiaprogrammi tuumaenergia suunaga ja töötada välja tuumaenergia- alane seadusandlus.

Elektrimajanduse arengukava 2008-2018 on valitsuse poolt heaks kiidetav valdkonna arengukava, mis kirjeldab valitsuse strateegiat elektrimajanduse valdkonnas. Arengukava eesmärgiks on suunata ettevõtteid tegema selliseid investeerimisotsuseid, mis tagaks riiklike huvide täitmise elektriturul. Riigi eesmärgiks on tagada pidev, säästlik ja põhjendatud hinnaga elektrivarustus Eestis.

Mõlemad eelnõud näevad ette ka tuumaenergeetika arendamise ja vastava seadusandluse väljatöötamise.

Riigikogu pressitalitus