Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu kultuurikomisjoni parlamentaarsel kuulamisel noortevaldkonna arengukava üle aastateks 2014-2020 oli tähelepanu keskmes noorsootöö kvaliteet ja areng. Arutelul asjaomaste asutuste ja organisatsioonidega leiti, et noortega tegelejate võrgustik on mitmekesine ja võimekas, kuid oluline on saavutada tegevuse stabiilsus ning teadvustada noorsootöö mõjusust laiemalt.

„Noorsootöö olulisus on viimaste aastatega kindlasti tõusnud. Sellele aitavad kaasa nii noortevaldkonna arengukava, mitmed Euroopa Liidu noorteprogrammid kui noorte enda teadlikkuse tõus ja aktiivsus. Noorsootöö edendamiseks on vaja erinevate osapoolte süsteemset koostööd,“ ütles kultuurikomisjoni esimees Urmas Klaas.

Arutelul tõstatati küsimus uute noortele suunatud institutsioonide loomise vajadusest, kuid erinevad osapooled leidsid, et pigem oleks vaja panustada koostöö parandamisele ja olemasolevate struktuuride tugevdamisele. Noorte ümber toimuvat tuleb muuta terviklikumaks, et teave oleks noortele lihtsasti kättesaadav. Riigi haldus- või hariduskorralduse muudatuste juures tuleb jälgida, et noorsootöö võimalused jääksid noorele elukoha läheduses kättesaadavaks.

Noorsootöö üheks arenguvõimaluseks on formaalse ja mitteformaalse hariduse seotuse teadvustamine ning kasutamine. Suur ühisosa on noorsootööl ja huviharidusel. Huvihariduse pakkumisel võiks olla rohkem koostööd avatud noortekeskustega, kus noored on juba harjunud käima.

Kultuurikomisjon soovis teada, kas noortele suunatud struktuurid kaasavad noori piisavalt kogukonna otsustusprotsessidesse. Arutati, kas maakonna tasandi noortekogud peaksid kuuluma maavalituste asemel omavalitsusliitude juurde. Selle eeliseks oleks võimalus noori kaasata maakondlikesse komisjonidesse ja töörühmadesse, mille kaudu teevad omavalitsused koostööd ja ühiseid otsuseid. Samas rõhutati, et osaluskogud on vaid üks osa osaluskultuurist, mida tuleks arendada juba nooremas eas. Osaluskvaliteedi tõstmiseks võiks rakendada erinevaid osalusvorme.

Kuna kultuurikomisjon peab tööd noortega oluliseks, siis otsustati järgmine parlamentaarne kuulamine sel teemal korraldada 18. märtsil. „Järgmisel parlamentaarsel kuulamisel arutame, kas erinevad osapooled toetavad piisavalt noorte loome- ja arengupotentsiaali avanemist, tööturule sisenemist ning omaalgatuslikku ettevõtlikkust,“ ütles Klaas.

Valitsus võttis noortevaldkonna arengukava 2014 – 2020 vastu 2013. aasta lõpus ning selle juhtiv ja koordineeriv roll on haridus- ja teadusministeeriumil. Arengukava eesmärk on luua noortele paremad võimalused arenguks ja eneseteostuseks, et toetada sidusa ja loova ühiskonna kujunemist. Selle fookuses on noorte loome- ja arengupotentsiaali avamine, noorte tõrjutuse riski vähendamine, noorte otsustes osalemise toetamine, edukus tööturul ning noortevaldkonna mõjusam toimimine. Järgmisena koostatakse arengukavale rakendusplaan.

Parlamentaarsel kuulamisel osalesid Eesti Noorteühenduste Liidu, Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse, Eesti Noorsootöötajate Ühenduse, Eesti Teadusagentuuri, Eesti Noorsootöö Keskuse, Euroopa Noored Eesti Büroo, Eesti Maaomavalitsuste Liidu, Eesti Linnade Liidu ning haridus- ja teadusministeeriumi esindajad.

Fotod parlamentaarselt kuulamiselt

Riigikogu pressiteenistus
 

Tagasiside