Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Tänasel Riigikogu kultuurikomisjoni kohtumisel Eesti Rahvusringhäälingu esindajatega oli kõne all Eesti Rahvusringhäälingu aktuaalsed probleemid ja ringhäälingu tasakaalustatuse teema laiemalt.

Kultuurikomisjoni esimehe Peeter Kreitzbergi arvates oleks hea kui ERR rahastamise õnnestuks lahti siduda poliitilisest otsustusmehhanismist, samuti võiks ERR Nõukogu koosneda mittepoliitikutest. Komisjoni liikme Paul-Eerik Rummo arvates pole ERR rahastamise lahtisidumine eelarvest võimalik ja paljud ERR ees seisvad küsimused pole niivõrd seadusandluse, kuivõrd kultuuri küsimused.
 
ERRi juhatuse esimees Margus Allikmaa  osutas, et praeguse finantseerimise juures pole võimalik toota kahte head programmi ega digiteerida arhiivimaterjale, et tagada nende säilimine ja kättesaadavus.
 
Eesti rahvusringhäälingu Nõukogu esimees Andres Jõesaar ja ERRi ühiskondliku nõukoja esindaja Marju Lauristin tõdesid, et ringhäälingu tasakaalustatusest kõneldes pole õige vaadelda ainuüksi Eesti Rahvusringhäälingut, vaid tuleks käsitleda kogu ringhäälingut tervikuna. Rahvusringhäälingu roll nende sõnul on tasakaalustada ka erakanaleid. Nii Jõesaar kui ka Lauristin taunisid olukorda, kus erakanaleis on saatejuhid erakondade tuntud tegijad, mis sel viisil kallutab kogu meediamaastikku.
 
Kreitzbergi hinnangul sõltub paljugi ajakirjaniku isikust ja tema võimekusest. „Ajakirjanik peaks esinema nagu õpetaja, kelle on küll omad vaated, kuid kes ei kasuta auditooriumi poliitiliseks propagandaks,“ ütles Kreitzberg.
 
Nii Lauristin, Jõesaar kui ka Allikmaa leidsid, et ringhäälingu tasakaalustatuse hindamiseks tuleks tellida sõltumatu uuring, mis peaks välja selgitama mitte niivõrd seda, kui palju üks või teine erakond on ringhäälingus esindatud, vaid pigem seda, kui palju on esindatud üks või teine maailmavaade. Ka avaldati arvamust, et Eestis võiks olla sõltumatu meediaregulaator, mis jälgiks kogu ringhäälingus toimuvat. Lauristin ei pidanud õigeks, et ERRi esindaja hakkas aru andma otse Riigikogule, kuivõrd seda teevad ta sõnul vaid põhiseaduslikud institutsioonid.
 
Komisjon kohtus täna ka Eesti Rahva Muuseumi direktori Krista Aru ja kultuuriministeeriumi asekantsler kultuuriväärtuste alal Anton Pärnaga, kes andsid ülevaate uue muuseumihoone planeerimisest ja ehitamisest. Mõlemad avaldasid lootust, et teostub Euroopa Liidu poolne kaasfinantseerimine 500 miljoni krooni ulatuses ja ehitus võib selle aasta oktoobris alata. Pärna kinnitusel suudab riik tagada ka omapoolse finantseerimise. Muuseum peaks kava kohaselt valmima 2014. aastaks.
Riigikogu pressitalitus
 
 
Tagasiside