Riigikogu põhiseaduskomisjon ja riigikaitsekomisjon arutasid oma tänasel ühisistungil Vabariigi Presidenti poolt algatatud Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu (47 SE), mille eesmärk on muuta kaitseväe juhataja ametisse määramist puudutavat regulatsiooni, jättes põhiseadusest välja kaitseväe juhataja institutsiooni puudutavad sätted.

Tänane arutelu keskendus eelkõige sellele, kui põhjendatud on kaitseväe juhataja institutsiooni väljaviimine põhiseadusest ja kas tehtavad muudatused tagavad kaitseväe juhtimisel tõhusa tsiviilkontrolli.

Komisjonis esinenud ekspertide hinnangul ei sobitu kaitseväe juhataja määramise praegune kord tsiviiljuhtimise loogilisse mehhanismi, lõhub täitevvõimu ühtsust ja nõrgendab märkimisväärselt valitsuse ja kaitseministri vastutust riigikaitse valdkonna korraldamise eest. Samas kõlas arvamus, et ka põhiseaduse praegune regulatsioon ei takista valitsuse ja kaitseväe head koostööd, vaid küsimus on pigem poliitilises kultuuris.

Ühisistungil oli arutelu all ka küsimus, kuidas hakkab kaitseväe juhtimine toimuma pärast vastavate muudatuste tegemist põhiseadusesse ja kes töötab välja vastava seaduspaketi. Komisjonide liikmete sõnavõttudest jäi kõlama mõte, et enne kõne all oleva põhiseaduse muudatuse heakskiitmist Riigikogus peaks sellega kaasnev seadusepakett olema valmis ning see tuleks jõustada samaaegselt põhiseaduse muudatustega. Samuti leiti, et kui antud seaduse töötab välja Riigikogu, siis võiks see toimuda kõikide fraktsioonide osalusel ja poliitilise konsensuse alusel.

Tänase seisuga on kaitseministeerium välja pakkunud esialgse eelnõu projekti, mille kohaselt nimetaks kaitseväe juhataja ametisse Vabariigi Valitsus kaitseministri ettepanekul, kuulates ära Riigikogu riigikaitsekomisjoni arvamuse. Kaitseväe kõrgemad juhid nimetaks eelnõu kohaselt ametisse kaitseminister kaitseväe juhataja ettepanekul.

Menetluslikke otsuseid ühisistungil vastu ei võetud. Varem on põhiseaduskomisjon toetanud presidendi seisukohta menetleda põhiseaduse muutmist kiireloomulisena, kuna see eeldab eelnõu vastuvõtmiseks suuremat konsensust. Põhiseaduse muutmise viis otsustatakse lõplikult eelnõu kolmandal lugemisel.

Eelnõu oli Riigikogu täiskogus esimesel lugemisel 12. juunil 2007.

Riigikogu pressitalitus