Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu


Riigikogu põhiseaduskomisjoni ja riigikaitsekomisjoni tänasel ühisistungil toimus põhjalik arutelu valitsuse algatatud erakorralise seisukorra seaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (448 SE) ning hädaolukorra seaduse eelnõu (447 SE) vastavuse üle Eesti põhiseadusega. Kõne all oli ka nende eelnõude rakendamisega seotud korralduslikud küsimused ja hädaolukordadega kaasnevate tegevuste finantseerimine. Tänasel istungil ühtseid seisukohti ei formuleeritud ja mitmes küsimuses jäid ametkonnad eriarvamusele.

„Ma arvan siiski, et erimeelsused ametkondade vahel on ületatavad ja peale muudatusettepanekute sisseviimist on nimetaud eelnõusid võimalik vastu võtta veel sellel kevadistungjärgul,“ ütles põhiseaduskomisjoni esimees Väino Linde.

Istungil osalenud õiguskantsleri Indrek Tederi hinnangul ei ole hädaolukorraseaduse eelnõu § 30, mis puudutab kaitseväe või kaitseliidu kasutamist hädaolukorra lahendamisel ja turvalisuse tagamisel, vastavuses Eesti põhiseaduse §-idega 129 ja 130, mille kohaselt tuleks Eesti põhiseaduslikku korda ähvardava ohu puhul välja kuulutada erakorraline seisukord, mis vastavalt võimaldab piirata ka isikute õigusi ja vabadusi. Õiguskantsleri hinnangul ei tohiks ilma erakorralist seisukorda välja kuulutamata isikute põhiõigusi ja vabadusi piirata ega kaitseväge tänavale tuua, mida samas hädaolukordade seaduse eelnõu tema arvates võimaldab.

Tänasel arutuelul jäi kõlama arusaam, et kaitseväe kaasamisel ei ole õiguslikke takistusi looduskatastroofide, tulekahjude ja muude õnnestustega toime tulemiseks. Osutati, et  seda võimaldab tegelikult ka kehtiv seadusandlus.

Küll ei kujunenud arutelul välja ühtset seisukohta, kuidas ja mil määral võib kaitseväge kasutada korrakaitselistel eesmärkidel.

Hädaolukorra seaduse eelnõu § 30 kohaselt võib kaitseväge kaasata eriolukorra tööde tegemiseks, avaliku korra ja liiklusohutuse tagamine eriolukorra piirkonnas, terroristliku tegevuse tõkestamine ja muudeks sarnasteks tegevusteks.

Kaitseministri Jaak Aaviksoo kinnitusel ei ole kaitseväel mingeid ambitsioone korrakaitsega tegeleda. Minister osutas neile riskidele ja näidetele rahvusvahelisel tasandil, kus sisekonflikt võib eskaleeruda rahvusvaheliseks konfliktiks.

Riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma tõstatas hulganisti teemasid, mis selle eelnõu menetlemisel kindlasti lahendust vajaksid, seda nii kriisireguleerimise korralduses üldiselt kui ka elutähtsate teenuste tagamisel hädaolukorras. Muuhulgas tõi ta esile probleemi, mis seotud avalikkuse informeerimisega töövälisel ajal, kuivõrd ühelgi meediakanalil niisugust kohustust täna ei ole.

Kõnel all oli samuti omavalitsuste ja haiglate roll hädaolukordades ning nendega soetud teenuste finantseerimine.

Tänasel istungil osalesid lisaks õiguskantslerile ja kaitseministrile ka justiitsminister Rein Lang, siseminister Jüri Pihl, sotsiaalminister Hanno Pevkur, päästeameti peadirektor Kalev Timberg, samuti Maaomavalitsuste Liidu ja Haiglate Liidu esindaja.

Riigikogu pressitalitus

Tagasiside