Klaas: kindel energiavarustus tugevdab Eesti ettevõtete konkurentsivõimet
Riigikogu majanduskomisjoni tänasel istungil, kus arutuse all oli Eesti elektrivarustuskindluse väljakutsed, rõhutas majanduskomisjoni esimees Urmas Klaas vajadust tagada kindlus Eesti varustamisel elektrienergiaga. Klaasi kinnitusel tugevdab kindel, taskukohane ja puhas energiavarustus Eesti ettevõtete konkurentsivõimet ning loob eeldused suuremaks majanduskasvuks ja uute töökohtade tekkeks.
„Eleringi tootmispiisavuse aruanne toob välja, et viie aasta perspektiivis on tarbimisvajaduse katmiseks kodumaist tehniliselt kasutatavat tootmisvõimsust piisavalt, kuid oluliselt väheneb Eesti elektritootmine 2016. aastal, mil seoses rangemate keskkonnanõuetega suletakse või konserveeritakse kuus Narva elektrijaamade plokki ning kokku väheneb elektritootmisvõisus ligi poole võrra Eesti tiputarbimise katmiseks vajalikust võimsusest. Seetõttu võib uutesse tootmisseadmetesse suuremahuliste investeeringute puudumisel aastal 2016. tekkida tiputarbimise katmiseks vajalike tootmisvõimsuste puudujääk ca 300 MW ulatuses, mis 2020. aastaks seoses tarbimise kasvamisega võib suureneda veel 100 MW võrra,” osutas majanduskomisjoni esimees Urmas Klaas.
Klaasi sõnul on üks keskseid Eesti elektrimajanduse ees seisvaid väljakutseid, kuidas liikuda subsiidiumide põhiselt elektritootmiselt turupõhisele elektritootmisele.
„Meie langetatavad valikud tuleviku elektritootmiseks kasutatavate kütuste ja viiside osas ei tohi hakata Eesti majandust üleliia koormama ega meie konkurentsivõimet pärssima. Seega peab lisaks ebaausale konkurentsi välistamisele kolmandatest riikidest tagama ka ausa konkurentsi Põhja-Balti siseturul,“ ütles Klaas.
Majanduskomisjoni juhi hinnangul on elektritootmise tuleviku valikute mitmekesistamise seisukohast vajalik kiiresti edasi liikuda gaasituru liberaliseerimisega ja seeläbi luua võimalused alternatiivsete gaasitarne ahelate tekkimiseks, mis oluliselt parandavad meie energiajulgeolekut.
Ülevaate Eesti elektrivarustuskindlust määravate tootmisvõimsuste ja ülekandevõimsuste hetkeseisust ning arengutest, samuti elektrituru arengust Põhja-Balti regioonis andis tänasel majanduskomisjoni istungil Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi.
Veskimäe sõnul on üks põhiline strateegiline valikukohti Eesti elektrimajanduse tuleviku seisukohalt valik, kas Eestis peaks omama tulevikus tiputarbimiseks vajalikke tootmisvõimsusi kohapeal või võib mingis ulatuses võtta arvesse ka ehitatavaid ühendusi naabritega. Elering investeerib Veskimäe kinnitusel lähema 5. aasta jooksul ca 500 miljonit eurot ühenduste ja võrgu töökindluse tugevdamisesse. Kuna uute tootmisvõimsuste rajamisel on hetkel palju lahtisi küsimusi ning ebaselgust, siis tuleviku varustuskindluse hoidmisel on elutähtis just täiendavate ühenduste, sh eelkõige Estlink 2 käiku laskmine 2014. aastal, mis peaks tagama 2013. aastast 100%liselt avanevale elektriturule suurema likviidsuse ja seega paremad elektrihinnad tarbijale.
Veskimägi kinnitusel ei tohiks Eesti rahulduda ambitsiooniga toota tulevikus elektrit ainult enda tarbijate vajaduste katteks, vaid peaks proovima luua regiooni parima elektritootmise investeeringute keskkonna. „Elektri eksport võiks olla piisavate ühenduste olemasolul üks Eesti ekspordi veduritest tulevikus“, märkis Veskimägi.
Tänane arutelu tugines Eleringi elektri tootmise piisavuse aruandele, mille eesmärk on anda avalikkusele ja energiapoliitika kujundajatele informatiivne ülevaade Eesti elektrivarustuskindluse hetkeolukorrast ja tulevikuperspektiividest aastani 2025. Aruanne käsitleb ka regionaalse elektrituru arengut ja elektrisüsteemi juhtimise taset.
Riigikogu pressitalitus
