Euroopa kultuuripärandi märgise osas rõhutas Riigikogu kultuurikomisjoni esimees Urmas Klaas, et märgise programm peab endas kandma ka noortele suunatud hariduslikke eesmärke.

„Peame oluliseks vaimse ja mittemateriaalse kultuuripärandi suuremat tähtsustamist, keskenduma ei peaks vaid materiaalsetele monumentidele. Eesti jaoks on tähtis, et Euroopa kultuuripärandi märgise nimekirja kantud pärand soodustaks riikidevahelist koostööd ja koostöövõrgustike tekkimist. Peame väga oluliseks noorte sidumist kultuuripärandiga haridusprogrammide kaudu, mida ühiselt väljatöötatud Euroopa kultuuripärandi märgise meede ka esile tõstab,“ ütles Klaas.
 

Kultuurikomisjoni liikme Liisa Pakosta sõnul võiks kehtestada arvulised piirangud objektide ringile, mida tähistatakse Euroopa kultuuripärandi märgisega ning jälgida, et Euroopa kultuuripärandi märgise regulatsioon ei oleks liialt range või erinev muudest kultuuripärandi kaitsmise regulatsioonidest, et vältida ühe objekti suhtes paralleelselt rakenduvaid erinevaid regulatsioone. Pakosta väitel on Eestis näiteks ca 25 000 mälestiseks tunnistatud objekti ning juba praegu on küsitav, kas me suudame neid ka hooldada ja säilitada.
 

Haridusteemadel kõneledes tõstis kultuurikomisjoni liige Mailis Reps esile tõsiasja, et erinevate riikide haridussüsteem kasutab erinevaid õpetamise metoodikaid, mille tõttu on raskendatud eeskätt just õpetajate vahetus, kes pole sageli valmis võõras koolisüsteemis töötama või siis leiavad aine õpetamise asemel rakendust ainult keeleõpetajaina.
 

Oma sõnavõttudes jagasid sarnaseid seisukohti ka Euroopa Parlamendi kultuuri- ja hariduskomisjoni delegatsiooni esindajad, kes osutasid, et probleemid erinevais Euroopa riikides on sarnased ja et tõstatatud küsimustega tuleb kindlasti edasi tegeleda.
 

Euroopa parlamendi delegatsiooni kuulusid Morten Løkkegaard (komisjoni aseesimees ja delegatsiooni juht), Maria Badia i Cutchet, Marie-Therese Sanchez-Schmid, Hannu Takkula, Piotr Borys, Sabine Verheyen ja Iosif Matula.

Riigikogu pressitalitus