Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu keskkonnakomisjoni kahepäevasel (17.05-18.05) visiidil Kihnu saarele ja Pärnumaale kohtuti Kihnu kaluritega, tutvuti Sindi paisuga seotud problemaatikaga ning kohtuti Sindi linnavalitsuse ja Sindi paisu survegrupi esindajatega.

Kohtumisel Kihnu kaluritega arutati kalavarude majandamise küsimusi. 17. mail oli päev, mil ammendus Pärnu rannapüügi räimekvoot, samas kui räim polnud sel aastal veel suurtes kogustes Kihnu vetesse jõudnud, mistõttu Kihnu kalurite räimesaak jäi kasinaks. Kalurid avaldasid arvamust, et Kihnule tuleks eraldada eraldi räimekvoot, et olukorras, kus Kihnu randa jõuab räim hiljem kui Pärnu, saaksid Kihnu kalurid oma kvoodi piires püüki korraldada vastavalt räimeparvede liikumisele Kihnu vetesse.

„Kohalikule kogukonnale on kalasaak elulise tähendusega – olla või mitte olla. Kui kalapüük on paljudele ainuke võimalik töö, siis sõltub saagist ka see, kas elu saarel on võimalik. Toetan Kihnu kalameestele püsiva püügikvoodi kokku leppimist. Mandril võib leida muudki tööd, aga saarel see nii ei ole,“ ütles keskkonnakomisjoni esimees Tõnis Lukas.

Kihnu ahvenapüüdjate arvates võiksid nad kasutada mõnevõrra väiksema silmasuurusega nakkevõrke, kui kalapüügieeskirjadega lubatud. Praegu on  ahvenapüügiks lubatud kasutada nakkevõrgu  minimaalne silmasuurus 70 mm. Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Ain Soome sõnul püütakse lubatust peenemasilmaliste võrkudega väiksemaid kalu, kellest suur osa pole jõudnud veel kordagi kudeda ja nende väljapüüdmisel ei saa kalavarud taastuda.

Sindi linnavalitsuses toimunud kohtumisel Sindi paisu teemal arutati küsimust, kuidas taastada Pärnu jõe kalavarud ja mida ette võtta Sindi paisuga, millest lõhe ja teised kalad ei pääse üle oma looduslikele kudemisaladele. Hinnanguliselt moodustab Pärnu jõe lõhe populatsioon praegu vaid 1% jõe tegelikust potentsiaalist. Paisu omanike huvi on pais säilitada ja ehitada jõe äärde uues elektrijaam. Eesti Maaülikooli teaduri Rein Järvekülje väitel hüdroelektrijaamade ehitamist täna enam keegi tõsiselt ei kaalu ja olulisem on vältida neist tekkivat keskkonnakahju. Keskkonnaministeeriumi tellitud ekspertiisi kohaselt  tagaks kaladele soodsad rändetingimused Sindi paisu asukohas kas paisu eemaldamine või kärestiku rajamine paisust üle jõe keskel. Praegu olemasolevat kalatreppi jõe servas lõhed ei kasuta, kuna ei leia seda jõe kalda äärest üles.

„Sindi paisu teema on üks kõige olulisematest keskkonnaprobleemidest Pärnumaal. Kalameestele, kalatööstusele ja kalatarbijatele on oluline kalavarude taastumine, milleks omakorda on vaja võimaldada kalade pääs kudealadele ja noorvormide laskumine merealale. Peale selle on Pärnu jõgi Natura ala ja terviklik ökosüsteem. Keskkonnakomisjon hoiab probleeme valgusvihus ja on kindel,  et need saavad lahendatud kõige paremal moel,“ ütles Annely Akkermann.

Pärnus tutvus keskkonnakomisjon ka Pärnu linna rannaniitude ja nende kaitseks töös olevate projektiga ning jätkas teemakohast arutelu keskkonnaameti Pärnu-Viljandi büroos.

Riigikogu pressitalitus
 

 

Tagasiside