Riigikogu õiguskomisjon saatis teisele lugemisele Eesti reformierakonna fraktsiooni algatatud keelatud rajatise kõrvaldamise seaduse eelnõu (1000 SE), mis annab riigile võimaluse teisaldada avalikku korda ohustav mälestusmärk. Komisjoni soovib eelnõu menetlemist täiskogus 24. jaanuaril. Otsuse eelnõu teise lugemise lõpetamise või katkestamise kohta teeb komisjon esmaspäeval, kui eelnõu teksti on viidud komisjoni poolt tehtud muudatused.

Ühe põhimõttelise muudatusena otsustas komisjon, et otsuseid keelatud  rajatise teisaldamise kohta hakkab langetama halduskohus vastavalt siseministri ettepanekule. Sellega läheb antud valdkonna korraldamine ka siseministeeriumi valitsemisalasse. Eelnõu algse teksti kohaselt oleks ettekirjutise keelatud rajatise omanikule teinud justiitsminister.

„Pean väga oluliseks, et lõppotsuse rajatise teisaldamiseks teeb kohus, sest see vähendab poliitilise manipulatsiooni võimalusi,” ütles õiguskomisjoni esimees Väino Linde.

Ka saatis õiguskomisjon täna esimesele lugemisel valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (1050 SE), mis muudab karistatavaks okupatsioonirežiimide sümbolite avaliku kasutamise. Ka seda eelnõu soovib komisjon lülitada täiskogu 24. jaanuari päevakorda.

Kuigi õiguskomisjon tegi täna otsuse karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine lõpetada, leiti siiski, et eelnõu vajab edasist tööd. Eelnõu käsitleb keelatud sümboolikat vaenu õhutamise kontekstis, millest lähtuvalt on selle kasutamine keelatud vaid siis, kui seda eksponeeritakse teadvalt ja avalikku rahu häirival viisil, kutsudes üles vihkamisele, vägivallale või diskrimineerimisele.

Komisjoni liikmed avaldasid arvamust, et sellisel kujul, kui pole selge, mida tähendab „avalikku rahu häirival viisil”, ei pruugi eelnõu antud valdkonda reguleerida ega tegelikult piira keelatud sümboolika kasutamist.

Eelnõu kohaselt puudutavad piirangud Nõukogude Liidu, Nõukogude Liidu liiduvabariigi, Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei, Saksa Natsionaalsotsialistliku Töölispartei või SS-i lipu, vapi, tunnusmärgi, tunnuslause või muu ametliku sümboli või selle selgelt äratuntava osa eksponeerimist või levitamist.

Eelnõu näeb keelatud sümboolika eksponeerimise eest ette rahatrahvi kuni 18 tuhat krooni või aresti, või kuni kolm aastat vabadusekaotust, kui keelatud sümboolikat kasutav vaenuõhutamine toob kaasa raskeid tagajärgi.

Riigikogu pressitalitus