Rail Balticu rajamine nõuab senisest rohkem pädevaid ja põhjalikke keskkonnamõjude hindamist ja Eesti ökosüsteemi arvestavat planeerimist, sest vastasel juhul tarastame Eesti looduse ning seame ohtu metsloomadele populatsioonid. 

„Täiesti uue raudteekoridori rajamisega peame vältima looduslike elupaikade jagamist väiksemateks isoleeritud kildudeks, luues nende vahele liikumisbarjäärid,“ põhjendas oma muret Rail Balticu pärast Riigikogu keskkonnakomisjoni aseesimees Karel Rüütli. „Inimene survestab oma heaolu nimel pidevalt looduskeskkonda. Uuringud näitavad, et Euroopa Liidu riikides killustab kõige enam looduskeskkonda just transpordi infrastruktuuride rajamine.“ lisas ta.

„Selleks, et hoida majanduslikult ja sotsiaalselt väga olulise projekti keskkonnamõjud minimaalsed, on vaja kohe planeerimise faasis kaasata vastavad eksperdid, kes meil on Eestis olemas,“ selgitas Rüütli temaatilise ümarlaua kokkukutsumist.

Täna, kolmapäeval, 19. veebruaril algusega kell 9 on Riigikogu jahimeeste toetusrühma, Eesti Keskkonnaühenduste Koja ja Eesti Terioloogia Seltsi korraldusel Riigikogu konverentsisaalis ümarlaud teemal „Kas Rail Baltic killustab Eesti?“.

Ümarlaual on kõne all, milliste keskkonnaaspektidega on arvestatud Rail Balticu trassi planeerimisel ja milliseid täiendavaid keskkonnauuringuid on tarvis teostada enne ehitamist. Vaatluse all on ka infrastruktuuride mõju ümbritsevale keskkonnale ja trassi planeerimise võimalikud alternatiivid. Käsitletakse ka halvasti planeeritud ja ilma piisavate uuringuteta tehtud taristute probleeme. Ettekannetega esinevad keskkonnaspetsialistid ja keskkonnaagentuuri esindajad. 

Ümarlauast on veebiülekanne:

Lisainformatsioon: Karel Rüütli, 5246312 

Riigikogu pressiteenistus