Riigikogu maaelukomisjoni tänasel koosolekul vaadati läbi maaelu arengukavale 2014-2020 asjaomastelt ühendustelt laekunud ettepanekud ja seisukohad. 

Komisjoni esimehe Kalvi Kõva sõnul analüüsiti põhjalikult juunikuus Riigikogus toimunud avaliku koosoleku materjale ja ka pärast seda laekunud ettepanekuid. Komisjon tegi ettepaneku arutada maaelu arengukava olulise tähtsusega riikliku küsimusena Riigikogu täiskogu istungil 26. septembril. 

„Eesmärk on saavutada arengukavaga mitmekülgne ja sisukas dokument, mis võtab arvesse maaelu korraldamisega seotud asjaomaste organisatsioonide seisukohad. Oleme teinud üksmeele saavutamiseks põhjalikku tööd, sest sellest oleneb meie maapiirkondade areng, mis on otseselt seotud nendes piirkondades elavate inimeste elujärjega,“ ütles Kõva. Ta lisas, et maaelu arendamiseks ettenähtud vahendite jaotamise põhimõtted ja rakendatavad abinõud peavad olema seotud konkreetsete eesmärgipäraste vajaduste rahuldamisega. Euroopa Liidu vahenditest on lootust saada 935 miljonit eurot. Samas pole veel langetatud lõplikku otsust vahendite täpse jaotamise kohta. 

Maaelu arengukava väljatöötamisel on juhtiv roll põllumajandusministeeriumil, kelle juurde loodi kaks aastat tagasi vastav komisjon. Erinevate teemadega tegelemiseks moodustatud valdkonnapõhised töögrupid vaatasid läbi sõlmküsimused. Nende töösse kaasati asjaomaste huvigruppide esindajad. Kõva sõnul on maaelukomisjon kompromisside leidmiseks teinud koostööd Põllumajandus-Kaubanduskoja, Põllumeeste Keskliidu, Talupidajate Keskliidu, LEADER Foorumi, Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni EVEA, Keskkonnaühenduste Koja ja mahetootjate esindajad jt organisatsioonide esindajatega. 

Eesti maaelu arengukava on osa Euroopa Liidu ühisest põllumajanduspoliitikast. Seda rahastatakse Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD). Maaelu arengu poliitika eesmärkideks on põllumajanduse konkurentsivõime, loodusvarade jätkusuutlik majandamine ning maapiirkondade tasakaalustatud territoriaalne areng. 

Riigikogu pressiteenistus