Ansipi selgituste kohaselt on Euroopa Liidus kokku lepitud, et rahvaloendus toimub 2011. aastal. Eesti puhul tähendab see, et rahvaloenduse hetk, mis tuleb fikseerida on – 31. detsember 2011 täpselt kell 00.00. Esimese kuu jooksul pärast seda hetke on inimestel võimalik loendada ennast ise ja täita ankeet internetis ehk toimub e-loendus. Pärast seda on küsitlus-loendus traditsioonilisel meetodil.

 

Väljaspool Eestit elavatel alalistel elanikel on võimalik osaleda interneti e-loenduses. Küsitletavate inimeste ring on piiratud nende välismaal elavate inimestega, kes on väljaspool Eestit elanud vähem kui aasta. Kes on elanud väljaspool Eestit kauem kui aasta rahvaloendus ei hõlma. Ansipi sõnul on kavas palgata kaks tuhat loendajat, pluss kakssada reservloendajat. Tema hinnangul on seda vähem kui varasematel rahvaloendustel – pea poole vähem. Meil on lootus või eesmärk teha 25% kõikidest loendustest elektrooniliselt, lisas ta. Ansip märkis, et loomulikult ka elektroonilisi loendusankeete kontrollitakse rahvaloendajate poolt pisteliselt.

 

Ansip rõhutas, et me teame nii statistikaameti kui ka rahvastikuregistri andmetest, kui palju meil on elanikke. Kuid selleks, et neid eelpool nimetatud andmebaase korrigeerida, ongi hädavajalik teatud regulaarsusega rahvaloenduste korraldamine, selgitas ta. „Aasta 2011 on kokku lepitud Euroopa Liidus eelkõige just sellepärast, et kui rahvaloendus hõlmab kogu Euroopa Liidus sama perioodi, siis on andmed Euroopa Liidu piires kergemini võrreldavad,“ toonitas peaminister.

 

Peaminister vastas veel Mark Soosaare esitatud küsimusele Eesti demograafilise jätkusuutlikkuse ja Rein Ratase esitatud küsimusele tervishoiusüsteemi arendamise kohta.

 

Siseminister Marko Pomerants vastas Evelyn Sepa esitatud küsimusele veeohutuse kohta.

 

Välisminister Urmas Paet vastas Inara Luigase esitatud küsimusele Euroopa Liidu ja Venemaa vahelise viisavabaduse kohta.

 

Infotunni stenogramm on internetis siin:

 

Riigikogu pressitalitus