Haridus- ja teadusministril tuli vastata Mai Treiali küsimusele riigigümnaasiumide loomise aluste kohta ning Liisa-Ly Pakosta küsimusele põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega lastele kaasnevate kohustuste ja võimaluste kohta õppevormide paljususe kontekstis.

 

Minister märkis, et Riigikogu enamus on arvamusel, et koolivõrgu kujundamise otsused peaksid olema omavalitsuste kätes, millest on ka lähtutud. Omavalitsusjuhid on hakanud väga aktiivselt arutama koolivõrgu küsimusi, eriti gümnaasiumidega seonduvat. Lukase väitel on riigi positsioon selles küsimuses rahulik: riik annab igakülgset nõu ja kedagi ei kihutata üles riigigümnaasiume looma. „Riik läheb appi siis, kui see on ainuke võimalus piirkondlikult vähemalt ühe puhta gümnaasiumi loomiseks. Puhas gümnaasium ei hävita ümbritsevat koolivõrku, ei sureta ümbritsevaid põhikoole ja ka kaugemate piirkondade regionaalgümnaasiume välja sellisel määral, nagu maakonnakeskuste täistsükli koolid seda teevad,” lisas Lukas.

 

Rääkides õppevormide paljususega seonduvast märkis Lukas, et õppevormid ja võimalike erinevate metoodikate kasutamine on olnud jutuks väga väikestes ringides ning avalikult ei ole hariduse sisulisi teemasid eriti käsitletud. Viidates põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatustele selgitas minister, et koolil st õpetajatel ja õpilastel saab olema rohkem vabadust oma asja ajada ja otsuseid langetada. „Õpetajatel on rohkem vabadust otsustada, mismoodi nad oma aineid teiste ainetega seovad, seda ainet õpetavad ning koolil on vabadus otsustada, missugused suunad võetakse ja milliseid eksameid tehakse,” ütles minister.

 

Kaitseminister vastas Raivo Järvi kohapeal algatatud küsimusele Iisraeli eriüksuste tegevuse ja humanitaarabi laevaga seonduva kohta. Järvi: „Kas NATO riigid ka omalt poolt viivad läbi uurimist, et ikkagi seda ühepoolset hukkamõistu objektiivsemalt lahendada?” Aaviksoo sõnul ei ole küsimust sõjalisest ründest siiamaani kellegi poolt tõstatatud sh ka Türgi võimude poolt. „NATO kui kaitseorganisatsioon selle küsimusega formaalselt tegelema ei pea. Küll on aga selge, et julgeolekuolukord Lähis-Idas on halvenenud ja see puudutab kindlasti ka NATO liikmesriike ja Euroopa Liitu. Ma arvan, et äärmiselt tark oleks lähtuda ÜRO julgeolekukomisjoni seisukohast täiendava uurimise vajalikkuse kohta, kuna konkreetsed asjaolud on äärmiselt keerulised ja emotsionaalne reaktsioon võib pingeid pigem eskaleerida, kui neid maha jahutada,” vastas Aaviksoo.

 

Keskkonnaminister vastas Aleksei Lotmani küsimusele looduskaitsealuste maade reformis kohta ning Maret Merisaare küsimusele Euroopa Liidu merestrateegia kohta.

 

 

 

 

 

Riigikogu pressitalitus