Ansip selgitas, et kultuuriminister pole allkirjastanud seoses Tartu Kunstimuuseumiga ühtegi akti muuseumi likvideerimiseks, liitmiseks või filiaaliks muutmiseks. Peaministri sõnul võib praegust arutelu staadiumi käsitleda kaasamise staadiumina, kus kõigil huvitatud osapooltel on võimalik kujundada arutelu tulemust.

 

Ansip vastas veel Tarmo Leinatamme esitatud küsimusele Euroopa Liidu stabiilsusfondi, Marika Tuus-Lauli esitatud küsimusele tuleva aasta riigieelarve, Viktor Vassiljevi esitatud küsimusele haigekassa ja töötukassa reservide riigikassase hoiustamise, Yana Toomi esitatud küsimusele töötukassa reservide senise paigutamise ja Eldar Efendijevi esitatud küsimusele töötuskindlustuse maksude kohta.

 

Keskkonnaminister Keit Pentus vastas Rainer Vakra esitatud küsimusele eurotoetuste kasutamise kohta. Vakra soovis teada, miks on keskkonnale ettenähtud vahendite kasutamine olnud tagasihoidlik?

 

Pentus selgitas, et kui siseriiklikult ollakse sageli väga kriitilised ja tahetakse rohkem, paremini ja kiiremini, siis üldiselt oleme Euroopa Liidu riikide võrdluses päris heal järjel. Ministri arvates on Eesti keskkond eurofondidest üks kõige enam võitnud valdkondi. Tema hinnangul on suhteliselt lühikese ajaga parandatud üle 300 000 inimese joogivee kvaliteeti, palju vahendeid on suunatud ressursside mõistlikumaks kasutamiseks, näiteks on kümnete kilomeetrite ulatuses renoveeritud soojatrasse.

 

Pentuse sõnul on väljamaksete kiirendamiseks vähendatud erinevaid bürokraatlikke etappe, mida tuleb läbida. „Oleme rakendanud süsteemi, milles kõik projektid on jagatud valgusfoori põhimõttel punasteks, kollasteks ja rohelisteks projektideks. Punased projektid on eriti suure tähelepanu all ja nendega tegeldakse põhjalikult. Selle tulemusena on viimase kolme kuu jooksul prioriteetsetes suundades olnud väljamaksed rekordilised. Igas kuus on olnud väljamaksed üle 11 miljoni euro, mis on päris suur edasiminek,“ selgitas minister.

 

Minister möönis, et on mõningaid alalõike, kus siiamaani ootame, et projekt käivituks. Tema sõnul puudutab üks neist näiteks Eesti Energia tuhaärastussüsteemi uuendamist. „See on üks nendest projektidest, mis siiamaani ei ole mingil põhjusel rakendunud. Oleme Eesti Energiaga intensiivselt nõu pidamas, kuidas ikkagi eraldatud raha mõistlikult kasutusele võtta, et vajalikud põlevkivienergeetika jäätmehoidlate probleemid eurofondide vahendusel saaksid lahenduse“ ütles Pentus.

 

Minister nentis, et järgmiste aastate plaanid paigas. Samas tuleb aga pingutada maksimaalselt, et käimasoleva perioodi vahendid kasutada ära efektiivselt. Ta märkis, et omavalitsustega on tehtud tihedat koostööd nõustamise kaudu, et eraldatud raha saaks kasutusele võtta efektiivsemalt ja kiiremini.  Ministri kinnitusel on järgmise finantsperspektiivi osas käimas ka esimesed arutelud. Küsitakse ja konsulteeritakse mitmete omavalitsustega kuhu järgmisel perioodil oleks vaja suunata vahendite teravikku.

 

Keskkonnaminister vastas veel Tõnis Lukase esitatud küsimusele Eesti merenduspoliitika, Kajar Lemberi esitatud küsimusele saastekvoodi kasutamise ja Inara Luigase esitatud küsimusele saadikute arupärimistele vastamise kohta.

 

Välisminister Urmas Paet vastas Raivo Järvi esitatud küsimusele Palestiina omariikluse, Arto Aasa esitatud küsimusele Euroopa Liidu laienemise ja Paul-Eerik Rummo esitatud küsimusele välispoliitilistest sündmustest informeerimise kohta.

 

Infotunni stenogramm on internetis siin:

 

Riigikogu pressitalitus