Ansip ei nõustunud küsija väitega, et Tallinna-Pärnu-Ikla maantee oleks vaeslapse ossa jäänud. „Pigem mulle kui tartlasele tundub, et hoopis Tallinna-Tartu-Luhamaa tee on jäänud vaeslapse ossa. Vaeslapse ossa on jätnud selle maantee eelkõige ehitusfirmad, kes kohtus vaidlevad, selle asemel, et teed juba kaks aastat ehitada,“ möönis peaminister.

 

Ansipi sõnul on Via Baltica väljaehitamine Eesti territooriumil sujunud tänu Euroopa Liidu vahenditele väga hästi. Kui praegu võrrelda selle maantee olukorda viie või kümne aasta tagusega, siis see on hoopis teine kvaliteet, lisas ta. Via Baltica on Eesti jaoks selge prioriteet ja ta jääb prioriteediks ka Läti, Leedu ja Poola jaoks, rõhutas peaminister.

 

Ansip märkis samuti, et ka Rail Baltica projekt on Eesti jaoks aktuaalne. Tema hinnangul muutub käesoleval aastal kogu Rail Baltica teelõik Eesti territooriumil selliseks, mis võimaldab rongidel liikuda kiirusega vähemalt 120 km/h. „See on esimene eesmärk, mis Rail Baltica puhul on kõikidele projekti puudutavatele riikidele seatud ja selle meie täidame,“ toonitas peaminister. Rail Baltica trassi valikul oli oluline reisijate arv ja loomulikult, mida suurem on reisijate arv, seda tasuvam on projekt. Ansipi sõnul on käesoleva aasta aprillis tulemas veel üks uuring, mis annab hinnangu sellele, missugune on optimaalne Rail Baltica trass.

 

Kõneldes lennuliiklusest, märkis Ansip, et meile on juurde tulnud Ryanair, kes lendab Tallinnast 13 sihtpunkti, mis on päris oluline täiendus senistele Tallinnast lähtuvatele reisidele. Peaminister lisas, et üldse on Tallinnast võimalik lennata otse 34 erinevasse sihtpunkti. Ta tunnistas, et võrreldes Riiaga, on probleem olemas, sest Riiast on võimalik otse lennata 80 sihtpunkti. Ansip ütles, et Estonian Air on soetanud kaks uut lennukit, mis võimaldavad olulisel määral kulusid kärpida ja muudavad seeläbi Estonian Airi ka kasumlikuks ettevõtteks. Peaminister loodab, et Tallinna Lennuväljalt on võimalik ka tulevikus mõistliku aja jooksul reisida erinevatesse Euroopa sihtkohtadesse. Need perspektiivid täna, mil Eesti riik on omandanud suurema osa Estonian Airi aktsiatest, on märksa paremad, kui olid aasta tagasi, leidis Ansip.

 

Peaminister vastas veel Olga Sõtniku esitatud küsimusele domeenireformi, Rein Ratase esitatud küsimusele valitsuse tehtud vigade ja Raivo Järvi esitatud küsimusele Euroopa Liidus pensioniea ühtlustamise kohta.

 

Majandus-ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts vastas Toivo Tootseni esitatud küsimusele regioonides ettevõtluse arendamise ja ka Toomas Vareki esitatud küsimusele domeenireformi kohta.

 

Infotunni stenogramm on internetis siin:

 

Riigikogu pressitalitus