Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Täna jõuab lugejateni parlamentaarse ajakirja Riigikogu Toimetised (RiTo) 13. number. Selles on artikleid enam kui 30 autorilt ning kunstnik Jaak Soansi teoste reproduktsioone. 

Tartu Ülikooli emeriitprofessor Ene-Margit Tiit võtab oma essees „Kas eestlased jäävad püsima?” kokku senise ajaloolise ja rahvusvahelise kogemuse madala sündimuse põhjustest, tagajärgedest ja lahendustest. Võluvitsa, mis paneks naisi rohkem sünnitama, on nii Eestis kui ka mujal Euroopas otsitud juba pikka aega. Peale madala sündimuse, mis on kaks kolmandikku taastetasemest, on Eestis suureks probleemiks suhteliselt madal keskmine eluiga ja kõrge suremus. Peamine mure on aga see, et Eesti 1,3-miljoniline elanikkond (sh eestlaskond, keda on üksnes 0,93 miljonit) on oma väiksuse tõttu eriti tundlik vähenemise suhtes. Siiski on viimase aja rahvastikuprognoosid järjest positiivsemad. Vahepeal kinnitasid teoreetikud, et Eesti rahvaarv kahaneb poolsajandi jooksul kolmandiku või isegi poole peale. Prognooside tagamaid ja arvutamise metoodikat teades tuleks öelda, et eri ajal tehtud rahvastikuprognooside näidud sisendavad pigem optimismi kui masendust. Viimane Eurostati ennustus lubab, et 2050. aastal on Eesti rahvaarv 1,1 miljonit.

Siseminister Kalle Laanet kirjutab sisejulgeoleku olukorrast, akadeemik Ülo Jaaksoo lisab poliitilisele mõõtmele teadusuuringute ja Euroopa-ülese koostöö vajaduse.

Euroopa Parlamendi saadik Andres Tarand, Riigikogu liige Küllo Arjakas ja akadeemik Mihkel Veiderma kirjutavad Vene gaasi osast energiapoliitikas. Euro käibelevõtu teemat käsitlevad Eesti Panga president Andres Lipstok ja Riigikogu liige Kalev Kukk.

Sotsioloog Juhan Kivirähk analüüsib X Riigikogu usaldusväärsust erinevates elanikkonna kategooriates. Tallinna Ülikooli õppejõud Tõnis Saarts tutvustab Riigikogu liikmete ja sotsiaalteadlaste demokraatiaauditil põhineva küsitluse tulemusi, millest selgub, kui erinevalt näevad Eesti elu kaks ekspertide rühma. VII, VIII ja IX Riigikogu liige akadeemik Uno Mereste meenutab ajaloorubriigis korruptsioonivastase seaduse tegemist.

Lisaks kirjutised Euroopa Liidu Nõukogust, avalikust sektorist, töökeskkonnast, streigiõigusest, Rahvusvahelisest Kriminaalkohtust ja kodanikuühiskonnast.

RiTo 13 maht on 266 lehekülge. Kaks korda aastas ilmuva ajakirja peatoimetaja on Riigikogu infotalituse infonõunik Helle Ruusing. Põhitiraaž jagatakse raamatukogude ning uurimis-, õppe- ja riigiasutuste vahel. Uut numbrit on juulikuust alates võimalik lugeda ka elektrooniliselt aadressil: http://www.riigikogu.ee/rva/toimetised

Riigikogu pressitalitus

Lisainfo: Helle Ruusing, 631 6622

Tagasiside