Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Nüüdsest on Teil võimalik lugeda parlamentaarse ajakirja Riigikogu Toimetised (RiTo) 17. numbrit.

Selles on artikleid ligikaudu 30 autorilt ning Anne Linnamägi-Liiva, Catherine Zaripi jt raamatuillustratsioonid. Riigikogu Toimetiste seekordse vestlusringi teema oli Eesti omavalitsused ning nende suuruse-väiksuse ja edasise arenguga seotud probleemid. Vestlusringis osalesid regionaalminister Siim-Valmar Kiisler (Isamaa ja Res Publica Liit), Riigikogu liikmed Jaak Aab (Eesti Keskerakond) ja Rein Aidma (Eesti Reformierakond), Eesti Linnade Liidu tegevdirektor Jüri Võigemast, Eesti Maaomavalitsuste Liidu tegevdirektor Ott Kasuri ja Tallinna Ülikooli avaliku poliitika professor Georg Sootla. Vestlusringis osalejate arvates on Eestis viieteistkümne aastaga välja kujunenud haldusmudel ja -kultuur. Omavalitsused on neile põhiseaduses antud autonoomia sisuliselt omaks võtnud ning on vähe usutav, et nendega läbi rääkimata saaks riik suuri muudatusi planeerida, ühinemine on kohapealse arengu seisukohalt strateegiline otsus.

Oma essees “Inimõiguste universaalsusest ehk mida teha “teistega”” kirjutab Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse dotsent Lauri Mälksoo sellest, kas inimõigused on või ei ole põhimõtteliselt samasugused ja -väärtuslikud kogu maailmas. See on debatt, mille aktuaalsus üleilmastumise edenedes üha kasvab. Tegemist ei ole teoreetilise vaidlusega, mis huvitab eelkõige ja ainult akadeemilisi inimesi. Vastupidi, inimõiguste universaalsuse ja/või kultuurilise relativismi debatist kooruvad järeldused puudutavad meid kõiki, neil on paratamatult mõju vähemalt demokraatlike valitsuste poliitikale. Debatt pole toimunud arusaamatuste ja vastuoludeta. Aga ta on toimunud ja toimub. “Inimkond vajab hädasti mingit ühendavat keelt, mille alusel oma asju arutada, väärtusi kaitsta ja erimeelsusi selgitada. Olgu selleks keeleks pealegi inimõigused. Inimõigused võivad inimkonda teenida universaalse keelena isegi siis, kui need õigused /…/ oma ideeajaloolise kujunemisloo poolest pole hoopiski nii universaalsed, kui läänes mõnikord uskuda tahetakse. Viimane ei tähenda aga kindlasti seda, et see keel ei võiks saada universaalsemaks ja erinevaid kultuure rohkem arvestavamaks. Inimõiguste debatt eeldab avatust ja austust teiste kultuuride vastu. Mõnikord on koguni targem lasta “teistel” olla sellised, nagu nad on. Viimane aeg on loobuda väärast arusaamast, nagu oleks üks kultuur või tsivilisatsioon jõudnud tõe tunnetamisel kõige kaugemale ja teistel jääb üle üksnes sellest õppida,” kirjutab Lauri Mälksoo.

RiTo 17-s on artikleid töösuhete reguleerimise vajadusest ja võimalusest, Eesti  majandusolukorrast, korrakaitseõigusest, inimarengu aruandest ja Lissaboni lepingust. Käsitletakse välispoliitika teoreetilisi probleeme ja Tiibeti olukorda.

Esimest korda ilmub ajakirjas eelretsenseeritud artikkel – Raul Naritsalt “Konstitutsioonikohtute tänapäevastest töömeetoditest mandrieuroopaliku õiguskultuuri ja common law kui mõtlemisviiside lähenemise tingimustes”.

Kaks korda aastas ilmuva ajakirja peatoimetaja on Riigikogu Kantselei infotalituse infonõunik Helle Ruusing.

Ajakirja põhitiraaž jagatakse raamatukogude ning uurimis-, õppe- ja riigiasutuste vahel. Uut numbrit on võimalik osta raamatupoodidest ja lugeda elektrooniliselt aadressil: https://www.riigikogu.ee/rito/

Riigikogu pressitalitus

Tagasiside