Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu


Neljapäeval, 18. septembril toimub Riigikogus põhiseaduskomisjoni algatusel Eesti inimarengu ning „Eesti Inimarengu Aruande 2007“ kui olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu. Eesti Inimarengu aruannet annab välja Eesti Koostöö Kogu, autoriteks on juhtivad Eesti teadlased ja eksperdid hariduse, rahvatervise, majanduse, rahvussuhete ja teistest valdkondadest.

Ettekannetega esinevad Eesti Koostöö Kogu nõukogu esimees, Eesti Teaduste Akadeemia asepresident Ain-Elmar Kaasik, Tartu Ülikooli professor Marju Lauristin, kes on Eesti Inimarengu Aruande (EIA) 2007 kaastoimetaja ja peatselt valmiva EIA 2008 peatoimetaja ning põhiseaduskomisjoni esimees Väino Linde. Riiklikult olulise küsimuse arutelust teeb otseülekande ka Eesti Televisioon. Samuti on see jälgitav interneti vahendusel aadressil: https://www.riigikogu.ee/index.php?id=31514

Ain-Elmar Kaasiku sõnul ilmus EIA 2007 juba käesoleva aasta kevadel ja asjast huvitatuil on olnud sellega võimalus juba mõnda aega tutvuda. „Eesti inimarengu kui olulise riikliku küsimuse arutelu meie riigi esindusdemokraatia kõrgeimas kogus on tunnistuseks, et majandusarengu ning julgeoleku kui domineerivate teemade kõrvale on Eesti avalikku debatti tõusmas meie rahva tervis, hariduse tulevik ja valikud, sallivus, usaldus, hoolivus ühiskonnas ja elukeskkond. Need on teemad ja väärtused, mis iseloomustavad meie ühiskonna ja inimeste elukvaliteeti,“ ütles Kaasik.

Marju Lauristin rõhutas, et Inimarengu Aruanne 2007 annab meile selge sõnumi: Eesti vajab uusi arengueesmärke. „Nii näiteks oleme hariduse üldnäitajatelt küll näiliselt heas positsioonis, kuid hariduse efektiivsus majandusarengu vaatevinklist ei ole enam kaugeltki rahuldav - hariduse ja tööturu omavaheline seos on täis vastuolusid ja mureküsimusi. Tänased hariduse kosmeetilised reformid ei anna meile pikemas perspektiivis soovitud tulemusi,“ selgitas ta.

Teiseks oluliseks järelduseks on aga Lauristini meelest asjaolu, et meie sotsiaalprobleemid hakkavad üha enam sarnanema pikkade traditsioonidega, arenenud riikide probleemidele. Üha enam ootab vastuseid võrdsete võimaluste teema, mis alles tõuseb meie tähelepanu, ühiskondliku diskussiooni keskpunkti, et leida meile sobivad lahendusteed. „2007. aastat võime juba täna vaadelda Eesti arengus teatud pöördepunktina. Küsigem endalt, kas edasised majanduslikud, sotsiaalsed ja poliitilised arengud on olnud meie inimarengule positiivse või negatiivse mõjuga? Ka seepärast keskendub Eesti Inimarengu Aruanne 2008 elukvaliteedi temaatikale.“

EIA 2007 koosneb neljast peatükist. Esimeses analüüsitakse Eesti positsiooni inimarengu pingereas, inimarengu komponentidest on põhjalikumalt vaatluse all haridus. Teine peatükk on pühendatud Eesti demokraatia ja kodanikuühiskonna edenemisele, kolmandas on vaatluse all mitte-eestlaste roll ja perspektiivid Eesti ühiskonna osana. Viimane, neljas peatükk käsitleb Eesti majandusarengu väljavaateid, uurides meie majandusstruktuuri võimekust muutuvas keskkonnas ümber orienteeruda, et tagada majanduse jätkuv, stabiilne kasv. (EIA2007 täisversioon:http://www.kogu.ee/?id=10464 )

ÜRO annab globaalset inimarengu aruannet välja juba 1990. aastast, Eestis on selliseid aruandeid koostatud alates 1995. aastast. Tänaseks on inimarengu aruanded saanud maailmas üheks tsiteeritumaks arengudokumendiks, mis käsitlevad nii maailma kui ka vastava riigi jaoks keskseid mureküsimusi ja nende lahendusteid.

Riigikogu pressitalitus
 

Lisainfo: Peep Mühls, Eesti Koostöö Kogu juhatuse esimees, 6664972

 
 
 
 
 
 

Tagasiside