Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

ENPA monitooringukomitee esimees ja Eesti delegatsiooni juht Andres Herkel ütles Stockholmis toimuval kahepäevalisel konverentsil “Poliitvangid ja Euroopa Nõukogu”, et “poliitvangideta Euroopa” peaks olema organisatsiooni selgelt esitatud lipukiri, kui soovitakse praegune allakäik peatada.

Kõrgetasemelisel ekspertide ümarlauakonverentsil, mille on korraldanud Jarl Hjalmarssoni Fond ja rahvusvaheline MTÜ “Euroopa Stabiilsusinitsiatiiv” keskendutakse peamiselt olukorrale Venemaal, Türgis, Aserbaidžaanis, Georgias ja Ukrainas ning püütakse hinnata Euroopa Nõukogu ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide võimalusi olukorda parandada.

Herkeli sõnul on järjest enam Euroopa Nõukogu liikmesriike liitunud “klubiga”, kel on suured süsteemsed probleemid inimõiguste valdkonnas ning poliitilisi probleeme lahendatakse oponentide kinnipanemisega. “Tegelikult ei tohi üheski Euroopa Nõukogu liikmesriigis olla ühtegi poliitvangi, aga ometi neid on ja neid tuleb juurde,” ütles Herkel.

Pärast seda, kui ENPA võttis eelmisel aastal vastu küll poliitvangi definitsiooni, kuid selle aasta algul kukkus Aserbaidžaani poliitvangide raport häältepuudusel lihtsalt läbi, ei ole kuigi julgustav,” lisas ta, “aga samas on see piisavalt skandaalne, et mitte lasta probleemil unustusse vajuda”.

Ta osutas ka, et Euroopa Nõukogu inimõiguste volinik (praegu Nils Muižnieks Lätist) oma arsenalis poliitvangi mõistet ei kasuta, järelikult on selle mõiste sisustamine ja riikidele surve avaldamine suuresti just ENPA pädevuses ja riikidele surve avaldamine selliste vangide vabastamiseks sõltub poliitilise tahte olemasolust. Poliitikute valmisolek inimõigusi kaitsta sõltub omakorda sellest, kas nad tunnetavad avalikkuse survet, kas ajakirjanikud ja mittetulundusühingud suudavad osavõtmatust või poliitilise korruptsiooni elemente õigeaegselt hukka mõista.

Herkeli sõnul rõhutasid paljud konverentsil osalenud, et need Euroopa poliitikud, kes jaanuaris hääletasid Aserbaidžaani poliitvangide raporti vastu, võtsid sellega endale ka vastutuse sellele järgnenud repressioonide eest. „Samuti on üldine arusaam, et ehkki inimõiguste kaitset torpedeeritakse tihti väiksemate riikide kaudu, on peamine jõud selle taga ikkagi Venemaa,“ nentis Herkel.

Lisa:

Vastuvõetud dokumendi leiab aadressilt http://assembly.coe.int/ASP/XRef/X2H-DW-XSL.asp?fileid=19150&lang=EN

Riigikogu pressitalitus

Tagasiside