Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu lõpetas valitsuse algatatud Euroopa põhiseaduse lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (645 SE) esimese lugemise. Põhiseaduse leping konsolideerib kõik varasemad aluslepingud üheks dokumendiks ja tunnistab kehtetuks kõik liidu ja ühenduse toimimist käsitlevad aluslepingud. Kehtima jäävad Eesti Euroopa Liiduga ühinemise tingimused. Valitsus esitas eelnõu Riigikogu menetlusse 5. mail 2005.

Välisminister Urmas Paet selgitas oma ettekandes, mis kaalutlustel on oluline põhiseadusleppe ratifitseerimine. Isegi kui peaks juhtuma, et leping tema praegusel kujul ei jõustu, oleks lepingu ratifitseerimine meie poolt selge sõnum Euroopale. See näitaks, et Eesti jaoks on tähtsad lepingusse kätketud euroopalikud väärtused ja poliitilised kokkulepped. „Eesti ütleks sellega, et me peaks edasi liikuma ja tugevdama koostööd valdkondades, mis on Euroopa Liidu elanike turvalisuse ja heaolu suurendamise huvides. Seega ka meie, eestlaste, huvides,” rõhutas Paet. Välisminister ei välistatud, et ka lepingu tagasi lükanud riigid selle praegusel kujul mõne aja möödudes siiski ratifitseerivad. „Euroopa põhiseaduse lepingu ratifitseerimine on oluline Euroopale ja Eestile,” toonitas välisminister.

Põhiseaduskomisjoni esimees Urmas Reinsalu andis ülevaate töörühmas ja komisjonis toimunud arutlustest. Reinsalu selgitas töörühma seisukohta, et Euroopa põhiseaduse lepingu ratifitseerimise eelnõu kui välislepingut on võimalik Riigikogus ratifitseerida eelnevalt põhiseadust muutmata. Põhiseaduskomisjoni esimees märkis, et praeguse leppe ratifitseerimise menetlusel on poliitiline tähendus. Reinsalu rõhutas, et leppel on kahtlemata määratu mõju meie põhiseaduslikkule keskkonnale ja olgugi, et töörühm kujundas loetletud küsimustes oma seisukohad konsensuslikult, siis oli töörühmas üpris arvukalt erinevaid seisukohti kitsamates küsimustes. Põhiseaduskomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada.

Läbirääkimistel võtsid sõna fraktsioonide esindajad: Mart Nutt (Isamaaliit), Evelyn Sepp (Keskerakond), Sergei Ivanov (Reformierakond), Peeter Kreitzberg (Sotsiaaldemokraatlik Erakond), Janno Reiljan (Eestimaa Rahvaliit) ja Marko Mihkelson (Res Publica).

Põhiseaduskomisjonile muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 8. märts kell 18.

* * *

Riigikogu võttis 75 poolthäälega (1 erapooletu) vastu Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni ja Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud Eesti Vabariigi töölepingu seaduse muutmise seaduse (763 SE), millega tunnistatakse kehtetuks paragrahvid, mis võimaldavad lõpetada töötaja töölepingu tema 65 aastaseks saamisel.

Riigikogu lõpetas valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse ja vangistusseaduse muutmise seaduse eelnõu (749 SE) teise lugemise.

Riigikogu lõpetas veel kolme eelnõu esimese lugemise:

valitsuse algatatud punase risti nimetuse ja embleemi seaduse eelnõu (795 SE);

valitsuse algatatud okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse muutmise seaduse eelnõu (803 SE);

valitsuse algatatud Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (814 SE).

Infotunnis vastasid keskkonnaminister Villu Reiljan ja siseminister Kalle Laanet küsimustele keskkonnareostuse kohta.

Riigikogu ees andis ametivande asendusliige Aadu Must.

Infotunnis esitatud küsimused ja nendele antud vastused ning Riigikogu istungi stenogramm on internetis aadressil: http://web.riigikogu.ee/ems/plsql/stenograms.form

Riigikogu pressitalitus

Gunnar Paal , 6316351

Tagasiside