Tänasel Euroopa Liidu asjade komisjoni istungil ütles peaminister Andrus Ansip, et Eesti toetab reformi, millega Euroopa põhiseaduse lepingus kokkulepitu viiakse Euroopa Liidu aluslepingutesse. Ansipi sõnul on Eesti kindlasti vastu institutsioonide paketi taasavamisele, millele on vihjanud Poola, suurendamaks oma hääle kaalu Euroopa Liidu Nõukogus.

Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe Marko Mihkelsoni hinnangul tooks institutsioonide teema avamine Poola poolt sisuliselt kaasa kokkuleppe blokeerimise, millel oleks omakorda mitu negatiivset järelmit.

„Esiteks ohustab see Poola enese jäämisega isolatsiooni, kuid kõige tõsisemaks probleemiks võib saada Euroopa Liidu langemine oma ajaloo võib olla ehk kõige sügavamasse sisekriisi. Arvestades neid väliseid ohtusid ja väljakutseid, mis Euroopat varitsevad alates Venemaa ambitsioonikusest Iraani tuumaprobleemideni ja energiajulgeolekuni, oleks edasilükatud sisereform ehk isegi ettearvamatute tagajärgedega. Sealhulgas kuni selleni välja, et Euroopa Liit võib meie jaoks ohtlikult mureneda,” selgitas Mihkelson.

Lisaks eelnevale pooldab Eesti Ansipi kinnitusel Euroopa Liidule juriidilise isiku staatuse andmist ja sammaste struktuuri kaotamist. Ka on Eesti valmis asendama põhiõiguste harta täisteksti asjakohase ristviitega, tingimusel, et harta tekst on juriidiliselt siduv. Samuti on Eesti valmis loobuma Euroopa liidu sümbolite mainimisest, mida on soovinud osa Euroopa Liidu liikmesriike.

Euroopa Liidu ülemkogu toimub  21. – 22. juunil Brüsselis, kus peamise teemana on kõne all Euroopa Liidu lepingute reform ja Euroopa põhiseaduse lepingu tulevik. Eesistuja on seadnud eesmärgiks fikseerida valitsustevaheliseks konverentsiks mandaat, mis peaks määratlema uue lepingu sisu.

Riigikogu pressitalitus