Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Menetlusse võeti 19 eelnõu.

Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse valitsuse 12. septembril algatatud inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni protokolli nr 14, millega muudetakse konventsiooni kontrollsüsteemi, ratifitseerimise seaduse eelnõu (703 SE). Konventsioon annab igaühele, kes leiab, et konventsiooniosaline riik on rikkunud tema õigusi, õiguse pöörduda konventsiooniga loodud järelevalveinstitutsioonide poole. Algselt oli tegemist kaheastmelise süsteemiga, mis koosnes inimõiguste kohtust ja komisjonist. Seoses uute liikmesriikide lisandumisega Euroopa Nõukogusse ning kaebuste kasvuga ilmnes vajadus konventsiooni kontrollsüsteemi täiustada ning liikmesriigid otsustasid luua alaliselt tegutseva inimõiguste kohtu. Konventsiooni protokolli nr 11 jõustumisega 1998. aastal alustaski tööd alaliselt tegutsev kohus. Kuna alalise kohtu tööle asumisest alates on kohtule esitatud kaebuste arv mitmekordistunud, siis ei suuda kohus enam praeguse töökorralduse juures kaebuste lahendamisega efektiivselt toime tulla. Roomas 2000. aastal konventsiooni vastuvõtmise 50. aastapäevale pühendatud Euroopa Nõukogu ministrite konverentsil kiideti poliitilisel tasandil heaks otsus kohtu uue reformi kohta. Reformi põhiosa on koondatud konventsiooni protokolli nr 14, mis peab tagama selle, et kohus saaks jätkata oma tööd parimal ja tõhusamail viisil, vältides kaebuste menetlemise venimist. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Valitsuse 12. septembril algatatud Eesti Vabariigi ja Kanada vahelise sotsiaalkindlustuslepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (704 SE). Lepingu eesmärk on võimaldada lepingupooltel jätkata pensionide ja hüvitiste maksmist isikutele ja nende ülalpeetavatele või nende ülalpidamisel olnud isikutele, kellel on ühe lepingupoole õigusaktide kohaselt õigus hüvitisi saada nende isikute elama asumisel teise lepingupoole riiki. Kui ühe lepingupoole riigis omandatud hüvitisõiguslik periood ei ole piisav hüvitise määramiseks, võimaldab leping arvessevõetava perioodi liitmist teise lepingupoole riigis omandatud arvessevõetava perioodiga, ning piisava summaarse hüvitisõigusliku perioodi alusel hüvitis määrata. Kui mõlema lepingupoole riigis omandatud hüvitisõiguslikud perioodid kokku ei ole siiski piisavad hüvitise määramiseks, võimaldab leping arvesse võtta ka sellistes kolmandates riikides omandatud arvessevõetavaid perioode, kellega mõlemad lepingupooled on sõlminud sotsiaalkindlustuslepingu. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Valitsuse 12. septembril algatatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ja temaga liitunud isikkoosseisu ohutuse konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu (705 SE). Ühinemine konventsiooniga toimub seadusega, kuna konventsioonis kaitstav õigushüve käsitleb Eesti välissuhtlust ning rahu ja rahvusvahelise julgeoleku tagamist. Konventsioonis sisalduv regulatsioon on kooskõlas riigi õigusega, kuid vajab siiski kehtestamist seadusena. Artikli 10 lõike (2) kohaselt tehakse deklaratsioon, mille kohaselt Eesti Vabariik kehtestab oma jurisdiktsiooni Eesti kodaniku vastu toime pandud kuriteo üle. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Valitsuse 12. septembril algatatud välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõuga (706 SE) nähakse ette teistsugune regulatsioon ühekordse lühiajalise viisa andmiseks viibimisajaga kuni viis päeva Eestis turismiteenuse või meelelahutusteenuse kasutamise eesmärgil. Kui välismaalane saabub Eestisse nimetatud eesmärgil ega soovi siin viibida kauem kui viis päeva ning tema majanduslik olukord võimaldab tal kanda enda Eestis majutamise ja viibimise ning Eestist lahkumise kulud, ei vaja selline välismaalane viisa saamiseks Eestisse kutsujat. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Valitsuse 12. septembril algatatud Eesti Vabariigi ja Slovaki Vabariigi vahelise tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (707 SE). Lepingu eesmärk on piirata tulu- ja varamakse, mida riik teise riigi residentide suhtes võib kehtestada, ja kõrvaldada rahvusvaheline topeltmaksustamine, mis võib tekkida kahe riigi seaduste koosmõju tulemusena. Leping reguleerib maksustamisõiguste jagamist riikide vahel, keelustab diskrimineeriva maksustamise ja sätestab topeltmaksustamise kõrvaldamise kohustuse. Leping piirab riigi seaduste mõju (näiteks kohaldatakse 10% maksumäära 24% määra asemel), mis tähendab, et lepingupool loobub osast maksutulust teise lepingupoole kasuks ja vastupidi. Topeltmaksustamise vältimise lepingud aitavad soodustada rahvusvahelisi investeeringuid ning riikidevahelist kaubandust, samuti tehnoloogia ja inimeste vaba liikumist. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Valitsuse 12. septembril algatatud Euroopa Liidu Nõukogu määruse (EÜ) nr 1435/2003 ”Euroopa ühistu (SCE) põhikirja kohta” rakendamise seaduse eelnõu (708 SE) eesmärk on täpsustada SCE määruse rakendamise küsimusi nendel juhtudel, kui loodava SCE asukohaks on Eesti. Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 249 järgi kohaldatakse määrust liikmesriikides otse ja seetõttu ei vaja see üldjuhul liikmesriigi õigusesse ülevõtmiseks rakendussätteid. SCE määrus kaldub osaliselt sellest üldpõhimõttest kõrvale, sest sisaldab liikmesriigi seadusandjale mitmeid suuniseid ja valikuvõimalusi. Seetõttu on vaja kehtestada määruse rakendussätted. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Valitsuse 12. septembril algatatud maagaasiseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (709 SE) eesmärgiks on viia seadus vastavusse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 26. juuni 2003.a. direktiiviga maagaasi siseturu ühiseeskirjade kohta. Eelnõuga harmoneeritakse direktiivist tulenev nõue juriidiliselt eristada maagaasiettevõtjate tegevuses võrguteenuse osutamisega seotud tegevus müügitegevusest. Nimetatud tegevuste eristamise eesmärk on tagada võrkudele tõhus ja mittediskrimineeriv juurdepääs ja tekitada võimalikku konkurentsi gaasimüüjate vahel. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Valitsuse 12. septembril algatatud autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (710 SE) tehakse parandused volitusnormidesse, mis on tehtud seoses õiguskantsleri poolt osutatud puudustele volitusnormide ulatuses. Sisuliselt on tegemist kehtiva õiguse seni määruse tasandil olevate normide toomisega seaduse tasandile. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

Valitsuse 12. septembril algatatud sundeksemplari seaduse muutmise seaduse eelnõu (711 SE) põhisisuks on sundeksemplari seaduse täiendamine võrguväljaannete sundeksemplaride loovutamist käsitlevate sätetega. Eelnõu väljatöötamise vajadus tuleneb asjaolust, et arvestatav ning pidevalt kasvav osa Eesti kirjastustoodangust tehakse kättesaadavaks üksnes arvutivõrgu kaudu. Eesti Rahvusraamatukogu asus 2000. aastal teostama süstemaatilist võrguväljaannete monitooringut. Selle käigus on selgunud, et internetis lisandub aasta jooksul üle 1000 nimetuse võrguväljaandeid, mis vastavad Eesti rahvusliku kultuuripärandina säilitatavate teavikute kriteeriumidele. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

Valitsuse 12. septembril algatatud hädaolukorraks valmisoleku seaduse ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (712 SE) muudetakse riigireservi süsteem ümber tegevusvarupõhiseks, viies hädaolukorraks valmisoleku seadusse sisse tegevusvaru planeerimist, moodustamist, kasutamist, finantseerimist, seiret ja aruandlust käsitlevad peatükid. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Valitsuse 12. septembril esitatud Riigikogu otsuse ”Rahvusooperi Estonia poolt täiendava laenu võtmisega nõustumine” eelnõu (713 OE) kohaselt annab Riigikogu nõusoleku Rahvusooperile ”Estonia” võtta täiendavat laenu teatri- ja kontserdihoone renoveerimiseks summas 69 100 000 Eesti krooni tagasimakse tähtajaga kuni 2016. aasta detsember. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Valitsuse 12. septembril algatatud teeseaduse muutmise seaduse eelnõuga (714 SE) muudetakse paragrahvi 16 lõike 3 teksti, mille kohaselt kohalike teede investeeringuteks eraldatakse vähemalt 10 protsenti riigieelarves teehoiuks ettenähtud summast. Kehtivas teeseaduse redaktsioonis on ette nähtud, et kohalike teede investeeringuteks eraldatakse vähemalt 5 protsenti riigieelarves teehoiu rahastamiseks ettenähtud summast. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Valitsuse 12. septembril algatatud vägivallakuritegude ohvritele hüvitise maksmise Euroopa konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu (715 SE). Konventsiooni kohaselt kohustuvad konventsiooniosalised rakendama vajalikke abinõusid, et nende kehtivad ja tulevased õigusaktid, mis käsitlevad vägivallakuritegude ohvritele hüvitise maksmist, järgivad konventsiooni. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Valitsuse poolt 12. septembril algatatud korruptsiooni kriminaalõigusliku reguleerimise konventsiooni ratifitseerimise seaduse § 3 kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõuga (716 SE) tunnistatakse kehtetuks korruptsiooni kriminaalõigusliku reguleerimise konventsiooni ratifitseerimise seaduse § 3, mille kohaselt tegi Eesti reservatsiooni konventsiooni artikli 12 kohta. See otsus on aluseks reservatsiooni tagasivõtmiseks rahvusvaheliselt. Reservatsiooni tagasivõtmise korral kohustub Eesti kriminaliseerima nimetatud teo oma õigusaktidega, hõlmates sellega teatud korruptsiooniilminguid, mis ei ole käesoleval ajal kriminaalkorras karistatavad. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Valitsuse 12. septembril algatatud reklaamiseaduse eelnõu (717 SE) eesmärgiks on kaasajastada 1997. a vastuvõetud reklaamiseadusega sätestatud õiguslikku regulatsiooni lähtudes reklaamiturul valitsevast olukorrast. Eelnõu täpsustab reklaamiseaduse reguleerimisala ja kasutatavaid mõisteid, koondab võimalikult suure osa eriseaduste reklaamialasest regulatsioonist reklaamiseadusesse, sätestab nõuded reklaamile, piirangud teatud kaupade ja teenuste reklaami osas, järelevalve ning vastutuse seadusega sätestatud nõuete rikkumise eest. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Valitsuse 12. septembril algatatud Eesti Vabariigi ja Rumeenia vahelise tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (718 SE). Lepingu eesmärk on piirata tulu- ja varamakse, mida riik teise riigi residentide suhtes võib kehtestada, ja kõrvaldada rahvusvaheline topeltmaksustamine, mis võib tekkida kahe riigi seaduste koosmõju tulemusena. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Valitsuse 12. septembril algatatud hoiuste intresside maksustamise ja intressidealase teabevahetuse kokkulepete ratifitseerimise seaduse eelnõu (719 SE). Euroopa Liidu direktiiv hoiuste intresside maksustamise kohta näeb oma rakendamise ühe tingimusena ette, et selles sätestatud meetmetega samaväärseid meetmeid kohaldavad liikmesriikide assotsieerunud või sõltlasterritooriumid ja teatud kolmandad riigid. Direktiiviga reguleeritakse olukorda, kus ühes EL liikmesriigis tehakse intressimakseid teises liikmesriigis elavale füüsilisele isikule. Direktiivi lõppeesmärk on võimaldada liikmesriikidel maksustada sellist intressitulu tulusaaja residendiriigis. Direktiivi kohaselt edastatakse riigist, kus intressi makstakse, teave intressi maksmise kohta intressi saaja elukohariigile. Teabevahetus aitab takistada maksudest kõrvalehoidmist, kuna võimaldab teabe saanud liikmesriigil tegeliku tulusaaja intressi oma õigusaktide kohaselt maksustada. Direktiivi eesmärgi saavutamiseks tuleb luua teabe kogumise ja vahetamise mehhanismid intressi maksja asukohariigi ja intressi saaja elukohariigi maksuhaldurite vahel. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Riigikogu liikmete Liina Tõnissoni ja Mart Opmanni 12. septembril algatatud Eesti Panga seaduse muutmise seaduse eelnõu (720 SE) on eeskätt vajalik euro kasutuselevõtuks Eestis. Eesti Panga seaduse muutmise seaduse eesmärgiks on viia Eesti Panga seadus kooskõlla nõuetega, mida Euroopa Ühenduse asutamisleping ja Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikiri esitavad majandus- ja rahaliidu täieõiguslikust liikmest riigi keskpangale. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni 13. septembril algatatud tulumaksuseaduse täiendamise seaduse eelnõu (721 SE) ülesandeks on täiendada tulumaksuseadust ja pakkuda kompenseeritavate teenistus-, töö- ja ametisõitude tegemisel sõiduautole alternatiiviks ühistranspordi. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Riigikogu pressitalitus

Tagasiside