Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu esimees Ene Ergma rõhutas oma ettekandes konverentsil „Vanemaealisus – väljakutse inimesele ja ühiskonnale“, et  on väga tähelepanuväärne, et konverentsil arutletakse väljakutsete üle, mis kaasnevad vanemaealisusega. See teema on tõusmas üheks kesksemaks kogu maailmas ja nii on ka Euroopas käesolev aasta   pühendatud aktiivse vananemise ja põlvkondadevahelisele solidaarsusele. Ta märkis, et demograafide hinnangul puudutab alanud vananemisprotsess pea kõiki riike maailmas. Ühiskond vananeb kui sündimus langeb, eluiga pikeneb ja vanemaealiste osakaal järjepidevalt kasvab, tõi Ergma välja probleemide sisu. 

Eestit loetakse üheks kiiremini vananevaks riigiks Euroopas. Esimesest Eesti rahvaloendusest möödunud 130 aasta jooksul on 65-aastaste ja vanemate elanike arv Eestis kasvanud neli korda. „Kindlasti ei saa aga nõus olla sellega, et vanemaealised on mittevajalik koorem, kellest midagi kasu pole. Riske saame maandada vaid siis kui senisest enam väärtustame ja oskame rakendada vanemaealiste potentsiaali. See eeldab, et 50+ inimeste konkurentsivõimesse    tööturul investeeritakse, neid valmistatakse ette pikemaks töökarjääriks. Inimesi ei saadeta võimalikult kiiresti eelpensionile, nad saavad ka pensioniealistena töötada, neile luuakse noortega võrdsed võimalused täiend- ja ümberõppeks, aga miks mitte ka uue hariduse omandamiseks, vastavalt tööturu vajadustele,“ toonitas Ergma. 

Euroopa Liidu riikides on erinevaid aktiivset vananemist käsitlevaid lähenemisi. Ergma sõnul võiks Eesti eeskätt õppida Põhjamaadelt või ka Suurbritannialt, kuna just nemad on aktiivset vananemist toetatavatest riikidest ühed edukamad. Põhjamaades on märksõnadeks vanemaealiste üldine hea tervislik seisund, suhteliselt hiline vanaduspensioniiga, tõhusad tööturupoliitika meetmed, tööaja ja töökorralduse paindlikkus ja vanemaealistele tööturult lahkumiseks avaldatava rahalise surve väiksem osatähtsus ja osalemine elukestvas õppes. 

Ergma rõhutas, et vanemaealiste arvu kiire kasv on tõsiseks väljakutseks Eesti ühiskonnale, mis peab kohanduma muutustega kõikides eluvaldkondades. Väga oluline on hinnata mõju majandusele – pikenenud eluiga peaks kaasa tooma töövõimekuse kasvu: inimestel peab olema võimalik vanemas eas uusi oskusi omandada ja kasvava haridustaseme juures neid oskusi ka uutes valdkondades rakendada. 

Riigikogu esimees avaldas lootust, et konverentsil leitakse uusi ideid ja lahendusi vanemaealiste potentsiaali rakendamiseks Eesti arendamisel. 

Riigikogu pressitalitus

 

Tagasiside