Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu esimees Ene Ergma tervitas täna konverentsi „ Eesti Vabariik 100 – kohalik omavalitsus 2018.aastaks“ osavõtjaid. 

Ergma rõhutas konverentsi tähtsust tulenevalt selle tulevikkuvaatavast sisust. Kõne all on ju Eesti omavalitsussüsteemi areng riigi ja kohalike omavalitsuste partnerluses.
 
Ergma tõi näite. „Selle aasta alguses esitas Piirisaare vallavalitsus lahkumispalve. Nad panevad 1. märtsist ameti maha. Uut valitsust ei paista tulema kusagilt. Mulle tundub, et selle fakti sisu ei mõisteta täna veel täielikult. Põhimõtteliselt võib selle sammuga üks omavalitsus lakata de facto olemast, kuigi ta jätkab tegevust paberil. On see lõpp ja kui siis mille lõpp?“ esitas Riigikogu esimees küsimuse.
 
Vastavalt Euroopa kohaliku omavalitsuse hartale ja kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele on kohalik omavalitsus kohalike võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduse alusel ja kohalike elanike huvides juhtida nende vastutusalasse kuuluvaid ühiskonnaelu valdkondi. Vastavalt Eesti põhiseadusele otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused kõiki kohaliku elu küsimusi, tegutsedes seaduse alusel iseseisvalt. „Tegelikult korraldavad asju ikka inimesed. Kui inimesi ei piisa, või kui neid polegi, siis ei ole omavalitsusel sellisel kujul ka mõtet. Partnerlus eeldab partneri olemasolu. Partnereid jääb ilmselt ka tulevikus vähemaks. Loodan siiski, et haldusreformi tulemusena, mitte läbi sellise hääbumise,“ toonitas Ergma.
 
Tema sõnul ei saa ega tohi aga samas unustada, et teistpidi vaadates moodustavad Eesti omavalitsused tervikuna siiski ligi 1,3 miljardi eurose aastaeelarvega süsteemi, mis pakub kodanikele olulisi avalikke teenuseid nii iseseisvalt kui ka koostöös riigiga. „See tähendab, et vaja on toimivaid koostööprotsesse nii omavalitsuste vahel kui omavalitsuste ja nende liitude ja ministeeriumide vahel kuni Riigikogu tasandini välja,“ rõhutas Ergma.
 
Tänased eelarveläbirääkimised on aastaringselt toimiv protsess, kus pooled saavad oma huvid selgeks rääkida. „Ma saan aru, et nende läbirääkimiste rahaline raamistik ja tulevikupilt võiks olla kindlam ja pikaajalisem kui senini ja ilmselt sinnapoole me ka liigume, kui olukord riigi rahanduses taas stabiilsemaks muutub. See peaks puudutama ka omavalitsuste tulubaasi. On vaja kindlustunnet,“ selgitas Riigikogu esimees.
 
Ergma märkis, et tulemas on valimised. „Ka teie mõttetegevuse üheks tulemuseks on see, kui teie ideed jõuavad erakondade programmidesse või on lausa aluseks erakondadevahelisele konsensusele. Kui aga vaadata erakondade regionaalpoliitika programme, siis on kahjuks seda konsensust ikka veel raske tuvastada. Kas ei ole probleemid ikka veel piisavalt pakilised või ei ole meil julgust ega soovi neile otsa vaadata sest ka status quo on rahuldav? Aga ei ole ju rahuldav. Piirisaare on siin äärmuslik näide,“ tõi Ergma näite.
 
Riigikogu esimees analüüsis praegust olukorda. „Meie väikelinnad, kes võiks olla majanduselu mootoriteks maapiirkondades ei saa oma potentsiaali piisavalt rakendada, sest võim ja otsustusõigus jagunevad paarisaja omavalitsuse vahel, kellest enamik on piisavalt nõrgad, et midagi maakonna tasandil korda saata,“ märkis Ergma. Rahvusvaheline kogemus näitab, et tugeva regionaalse majanduse tekkeks on vajalikud tugevad regionaalsed keskused. Nende tekkeks tuleb lõpuks läbi viia haldusreform, mis tugevdab omavalitsusi ja annab neile reaalse suutlikkuse tegeleda ettevõtluse arendamisega. Ergma sõnul on see tänasel hetkel oluline probleem: „Kui me tugevate regionaalsete keskuste tekke osas lähiaastal mingit läbimurret ei saavuta, siis võimegi jääda raha kühveldama äärealadele, sellest aga ei muutu palju. Mina ei näe teist teed, kui tugevate regionaalsete keskuste tekkimist, mille ümber koonduvad suured omavalitsused ja kuhu saab suunata ka järgmise perioodi euroraha.“  Ergma soovitas sellele mõelda. Samas pidas ta vajalikuks võtta õppust juba mainitud Piirisaare õppetunnist.
 
Konverentsi korraldajad on MTÜ Polis, Riigikogu, Eesti Maaomavalitsuste Liit, Eesti Linnade Liit, Harjumaa Omavalitsuste Liit, Tallinna Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, siseministeerium, Tartu Ülikool, Haldusjuristide Ühendus, Valla- ja Linnasekretäride Selts ning sisekaitseakadeemia.
 
Riigikogu pressitalitus
Tagasiside