Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Normal
0
21

false
false
false

MicrosoftInternetExplorer4

st1:*{behavior:url(#ieooui) }


/* Style Definitions */
table.MsoNormalTable
{
mso-style-parent:””;
font-size:10.0pt;”Times New Roman”;}

Riigikogu esimees Ene Ergma esines täna Prahas Tšehhi Senati pidulikul istungil tervituskõnega sametrevolutsiooni 20. aastapäeva puhul. Pidulikule istungile nimetusega „Ahelatest vabaks“ olid kogunenud paljude Euroopa Liidu riikide parlamendijuhid, keda tervitasid Tšehhi riigijuhid, samuti ekspresident Václav Havel.

Ene Ergma ütles oma sõnavõtus, et koos ”Solidaarsus”-liikumisega Poolas, piiride avamisega Ungari ja Austria vahel ning Berliini müüri langemisega sai Tšehhoslovakkia sametrevolutsioonist üks otsustav doominoklots, mis vallandas revolutsioonilaine ja viis kommunismi kokkuvarisemiseni Ida-Euroopas. „Meie, vabanenud rahvad, teame kõige paremini, et demokraatiat ja vabadust ei saa võtta iseenesestmõistetavana. Rohkem tähelepanu tuleb pöörata populismi ja totalitarismi uutele vormidele, mis võivad negatiivselt mõjutada demokraatlikke protsesse igas Euroopa riigis. Praegusel raske ajaperioodil on oht langeda tagasi totalitaarse režiimi või majandusbarjääride poole,“ sõnas Ergma.
 
Riigikogu esimees tsiteeris Suurbritannia ajaloolast Norman Davies’t, kelle seisukoha järgi polnud pärast Teist maailmasõda suure osa Euroopa probleem mitte selles, et kaotajad jätsid kirja panemata oma seisukoha iseenda elajalike tegude kohta, vaid see, et ikestatud ei saanud oma kannatustest kirjutada. Ergma tõi esile, et piir sõja võitjate ja kaotajate vahel on üsna hägune.  „Kas need riigid, mis Molotovi -Ribbentropi pakti kohaselt jagati Nõukogude Liidu mõjusfääri, olid võitjad? Kas näiteks 50 aastat Nõukogude okupatsiooni tõi Balti riikidele sõja lõppemisel loodetud rahu ja vabadust?“ küsis ta selgitades, et viis aastat pärast Baltimaade nn vabastamist saatsid needsamad vabastajad püssiähvardusel Siberisse tuhandeid ja tuhandeid naisi ja mehi, lapsi ja vanureid.
 

Ergma meenutas, et sel aastal tähistati 23. augustit esmakordselt riikliku tähtpäevana kommunismi ja natsismi ohvrite mälestuspäevana. Euroopa Parlament võttis 2. aprillil vastu resolutsiooni, milles mõistetakse “kindlalt ja ühemõtteliselt hukka kõikide totalitaarsete ja autoritaarsete režiimide toime pandud kõik inimsusevastased kuriteod ja rasked inimõiguste rikkumised”.  23. august oli ka Balti keti 20. aastapäev. „Molotovi-Ribbentropi pakti teadvustamiseks moodustatud 600 kilomeetri pikkune ja üle miljonit inimest koondav inimkett, mis ulatus Tallinnast Riia kaudu Vilniuseni oli oluline teetähis Balti rahvaste koostöös ning tõenäoliselt kõige tuntum solidaarsusakt, mille järgi meid maailmas tuntakse,“ tõdes ta.  

Riigikogu pressitalitus

 

Tagasiside