Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Normal
0

21

false
false
false

ET
X-NONE
X-NONE

MicrosoftInternetExplorer4

/* Style Definitions */
table.MsoNormalTable
{
mso-style-parent:””;
font-size:11.0pt;”Calibri”,”sans-serif”;
mso-fareast-“Times New Roman”;
mso-bidi-“Times New Roman”;}

Riigikogu esimees Ene Ergma ütles tänasel kodakondsustunnistuste pidulikul üleandmisel Riigikogu konverentsisaalis, et riik on kõigepealt kodanikud ja mitte rahvus ning kodanikel on suuremad kohustused kui välismaalastel.

Ergma meenutas, et kui 24. veebruaril 1918 kuulutati Tallinnas välja iseseisev Eesti Vabariik, siis nägi ilmavalgust uus väärtuste riik. Sest uut riiki kuulutati “kõigile Eestimaa rahvastele”. Kõigile lubati „usu, rahvuse ja poliitilise ilmavaate peale vaatamata” ühtlast kaitset vabariigi seaduste ja kohtute ees. Neile kõigile tagati kodanikuõigused. Nii nähti Eestit kodaniku- ja väärtuste riigina ja nii on see ka täna.

Riigikogu esimees tuletas meelde, et samas on ka kodanike õigused suuremad kui välismaalastel. „Kodanikuõigused on eeskätt poliitilised õigused, teil tekib õigus kaasa rääkida Eesti riigi tuleviku arengu kohta. Kasutage seda õigust targalt juba nendel parlamendi valimistel,“ ütles ta kohaletulnutele. 

Ergma sõnas, et kodanikud on need, kes jagavad ühtesid ja samu väärtusi, kes tunnevad end selle riigi osana, kes tahavad, et nende lapsed ja lapselapsed siin elaksid, kes tunnevad uhkust oma riigi ja tema inimeste edusammude üle. „Riik on oma kodanike nägu. Keegi ei palu, ei tohigi paluda inimestel unustada oma rahvust, oma tõekspidamisi, oma juuri. Vastupidi, igaüks peab olema uhke, et temaga käib kaasas kultuur, mis on varandus inimesele enesele ja rikkuseks sellele ühiskonnale, mille liige ta on,“ tõdes ta õnnitledes uusi kodanikke läheneva Eesti Vabariigi 93. aastapäeva puhul.

Riigikogu pressitalitus


Tagasiside