Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu esimees Ene Ergma avas täna Tartus teadusarendustegevuse ja innovatsiooni visioonikonverentsi „Eesti teadus ühiskonna ja majanduse veduriks!“, mille eesmärk on ärgitada kaasa mõtlema teaduses ja teadmistes peituvate võimaluste paremaks rakendamiseks Eesti ühiskonna ja majanduse arendamise vedurina. 

Ergma meenutas, et 2002. aastal valmis esimene teadmistepõhise Eesti strateegia, millele järgnes viie aasta pärast järgmine. „Nimetatud dokumendis Eesti kolme strateegilise võtmevaldkonna – infotehnoloogia, bio-ja geenitehnoloogiad ning materjalitehnoloogia – valik oli õigustatud;“ rõhutas Ergma. Tema hinnangul on ka täna on need valdkonnad majandusarengu seisukohalt suure potentsiaaliga. 

Ergma tõi esile konkreetsed näited, mis on seotud tulevikku suunatud projektidega. 

Firmas „Skeleton Technologies“ on hea teadus – nanopoorsel süsinikul põhinevate superkondensaatori loomine – lõpuks jõudnud konkurentsivõimelisse tootearendusse. Nüüd on see juba Euroopa suurfirmade vaateväljas tänu Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) huvile. 

Cybernetica AS on teadus- ja arendusettevõte – riist- ja tarkvarasüsteemide arendaja ning tootja, süsteemide integraator, infosüsteemide auditeerija ja infoturbealane kompetentsikeskus. Firma on välja töötanud maailmas unikaalse lahenduse, mis võimaldab satelliidioperaatoritel hinnata, kas mõni nende satelliit põrkab näiteks nädala jooksul kokku mõne teise objektiga. 

AS Regio on olnud edukas positsioneerimise ja kaartide tegemisel. Regio on saamas üheks juhtivamaks teaduse siirde andjaks majandusse kaugseire valdkonnas ja jälle tänu läbi ESA projektide, kus ta praegu osaleb. 

Ergma tõi olulise näitena esile Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskuses väljatöötatud ravimikandidaadi Virxxa emakakaela limaskesta vähi ravimiseks. Ravimiuuringud on olnud väga edukad. Selle tootmine on kavandatud Eestisse – AS Keveltis. Eesti valiti ravimitööstuse asukohaks seetõttu, et siin on tugev koostöö avaliku- ja erasektori vahel vähiuuringutes ning ravimiarenduses. Investorid on tunnustanud ka VTAKi efektiivset ja hästi struktureeritud toimimist, head arusaama uutest paradigmadest ravimiarenduses ning võimekust viia teaduslik avastus sisulise innovatsioonini, selgitas ta. 

Ergma lisas veel rida näiteid edukate teadusprojektide rakendamise kohta majandusarengu hoogustamiseks. Bio-ja geenitehnoloogia valdkonna teadus on ilmselt Eestis üks mahukamaid. Orgaaniline süntees on aga suuresti farmaatsiatööstuse alus. Geenivaramu ei ole otseselt küll äri, aga samas on maailmas siiski vähe riike, kus geenivaramu tüüpi kollektsioonid on sedavõrd hästi püsti pandud. See on tegelikult oluline tegur Eesti viimisel maailma tehnoloogiakaardile. 

Ergma märkis, et möödunud kümnendi jooksul on Euroopa tõukefondide abil tehtud suuri investeeringuid nii teaduse infrastruktuuri kui ka teadusaparatuuri kaasajastamiseks. „Ruumid ja aparatuur on kindlasti tähtsad, kuid määravam roll on siiski inimestel,“ rõhutas Ergma. Tema arvates ei vasta meie kõrghariduse spetsialiseerumine Eesti riigi vajadustele. Ergma hinnangul on suur hulk inimesi saanud hariduse nn. pehmetel erialadel, mille järele riigihuvide kohane nõudlus ei ole suur. Ergma toonitas vajadust endale tunnistada, et bakalaureuseõpe ei vasta Eesti tööturu nõudmistele. Kõrghariduse alammõõdupuu on magister. 

Riigikogu pressitalitus 

Tagasiside