Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Normal
0
21

false
false
false

MicrosoftInternetExplorer4

st1:*{behavior:url(#ieooui) }


/* Style Definitions */
table.MsoNormalTable
{
mso-style-parent:””;
font-size:10.0pt;”Times New Roman”;}

Riigikogu esimees Ene Ergma esines täna Stockholmis Euroopa Liidu parlamendijuhtide konverentsil ettekandega uute tehnoloogiate ja kommunikatsioonikanalite teemal. 

Ta mainis kõigepealt, et internet on andnud poliitikutele kanali ja võimaluse edastada otse ja vahendamata informatsiooni. Tänu sellele on kodanikele antud võimalus osaleda otsuse kujundamise protsessi erinevates staadiumites, võimaldades mõjutada selle tulemust. Osalemine ja kaasatus on muutunud tänu uutele võimalustele palju kiiremaks ja laiemaks.
 

Ergma ütles, et uue meedia poolt mõjutatavas ühiskonnas on informatsioon ja kommunikatsioon väärtused, milleta ei ole võimalik valitseda ega teenindada. Selle väärtuse varjamine, pahatahtlik muutmine või hävitamine on informatsiooniajastul kuritegu. “Avatud ühiskonna suurimaks probleemiks pole siiski mitte enam informatsiooni puudus, vaid suurenev infoküllus ja -müra. Ühes olen ma kindel: selleks, et saavutada tavapäraseid seadusandlikke eesmärke, on tingimata vaja soodustada informatsiooni liikumist ja osalemist,“ märkis ta.

Tema sõnul on eelkõige parlamendid oma veebilehed loonud, et pakkuda infot “ülalt alla” mudeli järgi, mida võib võtta ka kui riiklikku propagandat. Põhiline küsimus on, kas internet pakub täiendavat ja efektiivset võimalust riiklikule kommunikatsioonile ja informeerimisele traditsiooniliste kanalite kõrval. Ta tõi esile, et uued sotsiaalmeedia vahendid on praeguseks Eesti parlamendiliikmete hulgas üha enam populaarsust võitnud (33 protsendil on Facebooki konto, 27 protsenti peab blogi ja 13 protsenti kasutab Twitterit).
 

Uue sotsiaalmeedia vahendid muutuvad väga olulisteks tööriistadeks erakorralistes olukordades. Seda ilmestab hiljutine nn tuhapilve juhtum, kui välisministeerium andis kodanikele sotsiaalvõrgustike vahendusel operatiivselt infot transpordivõimaluste kohta.

Peatudes internetis hääletamise teemal ütles Ergma, et hõlpsasti kasutatava hääletamisviisi olemasolu on valimistel osalemise otsust määrav tegur, kuid tõenäoliselt mitte ainus ja mitte kõige olulisem. Kindlasti teeb i-hääletamine valimistel osalemise lihtsamaks välismaal viibivatele valijatele, kaasatakse noori, kes muidu on passiivsemad. See teeb lihtsamaks ja mugavamaks (liikumis)puudega inimestel ning keskustest kaugemate kohtade elanikel oma arvamuse edastamise. Ta tõi näiteks, et Eestis on neljadel valimistel kasutatud i-hääletamist ning viimastel kohalikel valimistel oli sel teel hääletajate hulk kasvanud 16 protsendini.
 

Samas märkis ta ka, et ei saa mööda minna ohtudest. Viimastel aastatel on küberkuritegevus plahvatuslikult kasvanud. Eesti elas 2007. aastal üle tema vastu koordineeritult sooritatud küberrünnakud. Sellest lähtuvalt tuleb parlamentidel luua seadusandlik baas, mis aitaks ühiskonnal toime tulla infoühiskonna varjukülgedega. „Kuna mõjud on piiriülesed, siis lahendus peab olema rahvusvaheline ehk konventsiooni tasemel,“ tõdes Ergma. 

Ta pidas virtuaalset poliitikat ja sotsiaalset kommunikatsiooni siiski ebapiisavaks asendamaks traditsioonilist näost-näkku sotsiaalsele võrgustikule tuginevat suhtlemist. „Mitmed näitajad lubavad arvata, et aastakümneid kasutuses olnud traditsioonilised poliitilise osaluse vormid ei kao virtuaalses maailmas. Kodanikud tahavad vähem formaliseeritust, rohkem vahetut lähenemist. Neile ei meeldi “tõde otsida”, nad soovivad seletusi etteantud kujul, nende silmade läbi nähtuna.“
 

Lõpetuseks rõhutas ta, et senisele kiirele arengule vaatamata ei saa parlamendid jääda nautima tänast edu ja seista neis arengutes kõrvalvaatajana. „Meil tuleb selle tohutu kiirusega areneva valdkonnaga pidevalt tegeleda. Parlamentidel ei ole palju valikuid, tuleb minna sinna, kus on avalikkus ja toimub debatt. Kohalolek on oluline nii avalikkusele kui ka organisatsioonile endale.“

Stockholmis kaks päeva toimuval parlamendijuhtide konverentsil kõneldakse veel Lissaboni lepingust ja parlamentidevahelisest koostööst. Samuti räägitakse ettevalmistustest juulis toimuvaks ülemaailmseks parlamendijuhtide konverentsiks.
 
Riigikogu pressitalitus
 
 

Tagasiside