Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu esimees Ene Ergma esines täna konverentsil “Kuidas tõlkida maailmavaadet”, kus sõnavõtte ühendav mõte on „Mida Enn Soosaar täna ütleks“. Läbi eetikaprisma arutletakse ühiskonnas toimuva üle, nii nagu Enn Soosaar seda tegi.
 

Riigikogu esimees selgitas teemasid, mida ta oleks meelsasti tahtnud käsitleda Enn Soosaarega,

kui see oleks võimalik. Üks neist oleks loomulikult eetikakoodeks. „Miks? Arvan, et see pole küsimus, mida saab lahendatuks lugeda pikkides kõlavaid lauseid ja või käske üksteise järel ritta. Seda enam, et ei saa ette näha ja koodeksisse kirja panna kõiki olukordi ning neile vastavat toimimisjuhendit. Olulisem on sellest teemast aru saamine, võimalike komistuskohtade selgitamine, ennekõike väärtuste mõistmine,“ märkis Ergma. Ta lisas, et poliitikute eetikakoodeks peab olema väärtuste koodeks ja mitte juhend stiilis „Riigikogu liige peab käima istungitel“. Eetilised põhimõtted on kompass, mis aitab iseseisvalt läbi elus ettetulevate valikute mistahes valdkonnas. Kui kõige lihtsamad tõed ei ole nii-öelda emapiimaga inimesse imendunud, siis täiskasvanud inimesele on juba keeruline hea ja halva eristamist õpetada. „Mulle tundub, et Enn Soosaarele oli eetikaküsimus väga tähtis, ta oli saanud sellise koduse kasvatuse, kus eetikale pöörati suurt tähelepanu,“ ütles Ergma. Ta kasutas Ülo Tuuliku sõnu: „Kirikuõpetaja pojana suutis ta isa mõttelise pärijana ka ise kasvada õpetajaks selle sõna süüvimas mõttes, inimeseks, kellelt kogu Eestimaa õppis nii tegudes kui sõnades. 

Ergma märkis, et ta oleks veel tahtnud Soosaarega rääkida online-meedia rollist avaliku arvamuse mõjutamisel. Ajakirjanike vastutusest ja eetikast. 

Enn Soosaar arutles ka palju Eesti Vabariigi põhiseaduse üle. Tema arvamus oli, et põhiseadus on üldiselt ajale hästi vastu pannud, kuid üks koht tegi talle muret ja minu arust õigusega. See puudutab Vabariigi Presidendi valimiskorda. Põhiseadusesse on sisse programmeeritud tõsine vastuolu. Vastuolu on selles,    et parlamenti saavad valida ainult kodanikud, aga riigipead ka mittekodanikud. 

Arutelu vajavad ka küsimused, mis puudutavad riigi ja kodanikkonna omavahelisi suhteid. „Mul on tunne, et ühelt poolt ei taheta riigi suuremat mõju inimeste elule, aga teisalt, kui mingigi korraldus ei toimi, siis nõutakse kiiret riigi sekkumist,“ märkis Ergma. Tema arvates on see on loomulikult inimese arvamus, kes on elanud totalitaarses riigis, on parem, kui riik inimeste elu vähem reguleerib. Rahvakogu arutelupäeval hinnati üheks olulisemaks teemaks rahva kaasamist ja laiemat osalemist poliitikakujundamises, mis ongi loomulik ja igati mõistlik. Meie vabade inimeste tegevused annavadki selle riigi kontuurid, kui aga tahta, et riik teeks kõik ja kodanik väga vähe, viib see riigist sõltuva kodanikkonna kujunemiseni, ütles Riigikogu esimees. 

Riigikogu pressiteenistus

 

 

 

Tagasiside