Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu esimees Ene Ergma käsitles oma kõnes Tartus toimuval personalijuhtide konverentsil dünaamilise ühiskonna arendamisega seotud probleeme tulenevalt nii oma füüsiku-astrofüüsiku haridusest kui ka poliitikurollist. 

Ergma sõnul on tema jaoks tasakaalus see ühiskond, mis on valmis muutuma, kui toimub muutus ümbritsevas keskkonnas või süsteemi enda sees. Ta võrdles ühiskonnas toimuvaid protsesse päikesesüsteemis toimuvate muutustega. 

Ergma tõi näiteks riigi eelarve, mille suurus sõltub peamiselt majanduskasvust, välisinvesteeringutest, meie puhul lisaks ka Euroopa Liidu abiprogrammidest ning laenudest. Eelarve kuludest moodustavad suurema osa sotsiaaltoetused, pensionid, toetused lastele, palgad avalikus sektoris jne. Pensionärid, lapsed, ülalpeetavad jne mängivad meie eelarve mudelis nn gravitatsiooni rolli. Ergma märkis, et tasakaalustajaks on Eesti töökad maksumaksjad. Ta rõhutas, et mida kõrgem on nende poolt loodud lisandväärtus seda parem on tulemus. Kui majanduskasv on väike või isegi negatiivne, siis kasvab loomulikult surve eelarvele.  Süsteemi tasakaalust välja viivate tegurite mõju suureneb, mille tõttu tuleb midagi kiiresti ette võtta. 

Ergma viitas situatsioonile 2009. aastal, kus tulenevalt finants-ja sellega kaasnevast majanduskriisist asendus majanduskasv suure langusega. „Tasakaalu saavutamiseks tuli teha tõsiseid ja valusaid otsuseid. Eesti riik suutis lühikese ajaga stabiliseerida oma finantsolukorra,“ selgitas Ergma. Ta rõhutas poliitikute rolli tähtsust taoliste olukordade mõjutamisel.  

Käsitledes Eesti ühiskonnamudeliga seotud probleeme, märkis Ergma, et pensionäride ja erinevate toetuste saajate hulga suurenedes, suureneb ka riigieelarve vastav kululiik. „Tasakaalu püsimiseks peab kasvama töötajate hulk või peab oluliselt tõusma töötavate inimeste panus;“ toonitas Ergma. Ta juhtis personalijuhtide tähelepanu asjaolule, et ühiskonna vananemisest ei saa mööda vaadata. „Demograafide hinnangul puudutab alanud vananemisprotsess pea kõiki riike maailmas, eriti aga arenenud majandusega riike. Ühiskond vananeb kui sündimus langeb, eluiga pikeneb ja vanemaealiste osakaal järjepidevalt kasvab,“ märkis Ergma. 

Riigikogu esimees toonitas, et riigi ülesandeks on anda meie noortele tööjõuturule tulijatele võimalus omandada hea haridus, mis vastaks kaasaja tingimustele. Ta rõhutas, et kõik ei pea omandama akadeemilist kõrgharidust. Formaalsel haridusel puudub mõte. Erialavalikust sõltumata on oluline, et koolilõpetajad oleksid küpsed ja terved isiksused. 

Ergma sõnul võib rahvastiku vananemist vaadelda nii negatiivsest kui ka positiivsest küljest. Negatiivse külje võimendajad tunnevad muret, kas kahanev noorte põlvkond suudab kasvavat vanemaealiste põlvkonda tulevikus ülal pidada. Selle arusaama pooldajad peavad eakaid sageli haigeteks, abituteks ja mittevajalikeks, kes on nooremale põlvkonnale suureks koormaks pensionide maksmise ja tervishoiuga seotud kulutuste tõttu. Samas unustatakse ära, et ka nemad saavad kunagi eakateks. 

Positiivse külje võimendajad väidavad, et vanemad inimesed on tööjõud, kellel on noorema põlvkonnaga võrreldes suuri eeliseid. „Vanemaealine töötaja on kogemustega, tasakaalukas ja diplomaatiline, heade suhtlemisoskustega ja lojaalne,“ hindas Ergma vanemaealiste potentsiaali. Ta lisas, et tõde on ilmselt kuskil vahepeal, sest teatud riskid vananeva ühiskonnaga kaasnevad. „Kindlasti ei saa aga nõus olla sellega, et vanemaealised on mittevajalik koorem, kelledest midagi kasu pole,“ rõhutas Ergma. 

Riigikogu esimees toonitas, et me saame kasutada seda potentsiaali vaid siis, kui senisest enam väärtustame ja oskame rakendada vanemaealiste tööd.  Tema hinnangul on vanemaealiste arvu kiire kasv on tõsiseks väljakutseks Eesti ühiskonnale, mis peab kohanduma muutustega kõikides eluvaldkondades. 

Ergma pidas väga oluliseks rahvastiku vananemise mõju hindamist majandusele. „Pikenenud eluiga peaks kaasa tooma töövõimekuse kasvu: inimestel peab olema võimalik vanemas eas uusi oskusi omandada ja kasvava haridustaseme juures neid oskusi ka uutes valdkondades rakendada,“ juhtis Ergma personalijuhtide tähelepanu. 

Soovides riigi toimimist hoida seisus, kus töötegijate hulk kokku ei kuivaks ja maksukoormus ei langeks väheste töötajate õlule, tuleb kasutada ära olemasolevat ressurssi, st vanema elanikkonna soovi jätkata töötamist ka pensioniealistena, rõhutas ta. 

Ergma märkis, et ka looduses ei ole püsivat tasakaalu, tasakaal on hetkeseisund, mis on võimalik kinnises süsteemis. Samuti ei saa püsivat tasakaalu olla majanduses või ühiskonnas. Mida dünaamilisem on majandus, seda elujõulisem ta on, toonitas Riigikogu esimees personalijuhtide konverentsil „Dünaamiline ühiskond“. 

Riigikogu pressitalitus 

 

 

 

Tagasiside