Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu esimees Ene Ergma esines täna Tartus toimuval Eesti kohtunike ja õiguskaitsesüsteemi kõneisikute IV foorumil „Ausalt ja avameelselt õigusemõistmisest“ sõnavõtuga, milles ta püüdis lahti mõtestada rahvaesinduse ja kohtuvõimu vaheliste suhete olemust, hinnata hetkeolukorda ning avada probleemide põhjusi. Rääkides Riigikogu otsustusprotsessist kinnitas Ergma, et rahvaesindajad, kuulugu nad millisesse fraktsiooni tahes, soovivad ausat, õiglast ja tõhusat kohtumenetlust, mis oleks kättesaadav kõigile, kes kohtulikku kaitset ka tegelikult vajavad. „Me soovime, et kohtunik oleks ühiskonnaliikmete silmis tarkuse ja aususe võrdkuju. Me soovime, et kohtud näeksid kohtumenetluses ka tavalist inimest ning mõistaksid, et õigusemõistmine ei ole asi iseeneses – professionaalne väljakutse kohtunikele endile – vaid ennekõike ikka õigluse jaluleseadmine,“ jätkas Ergma. Ergma sõnul on need sihid, mille nimel peab enesestmõistetavalt töötama ka rahvaesindus. Arutledes rahvaesindaja rolli üle rõhutas Ergma: „Meie ülesanne on jälgida kohtupraktikat ning olla kursis kohtumõistmise probleemidega. Parlamendi panus seisneb ka pidevas menetlusseaduste täiustamises ning kohtusüsteemi korrastamises.“ Riigikogu esimees ütles, et peab siinjuures silmas vajadust ja võimalust käia kaasas ühiskonna arengutega.

Ta nentis, et pidevad muudatused kehtivas õiguses raskendavad mitte üksnes kodanike ja ettevõtjate elu, vaid ka õigusemõistmist. „Seadused peavad ajaga kaasas käima, ideaalis lausa suunama ühiskonna arengut, ning seetõttu on katkematu töö õiguskorra arendamisel paratamatu. Riigikogu peab üles näitama suuremat nõudlikkust esitatud eelnõude suhtes,“ tunnistas Ergma. Ta märkis, et seadused ei pea tegema täitevvõimu ametnike tööd kergemaks, vaid korraldama ühiskondlikku elu, sealhulgas inimeste ja riigi vahelisi suhteid kodanike ja ettevõtjate jaoks parimal võimalikul viisil. Kujunenud kohtupraktika peab saama seaduseloojate poolt austusväärsema kohtlemise osaliseks ning oleks rumal heita kergekäeliselt kõrvale kohtunike aastatepikkune töö õigusnormide sidumisel igapäevaelu tegelikkusega. „Parlamendil tuleb kaasajastada nii kohtumenetlust kui ka kohtukorraldust puudutavat õigustikku,“ oli Riigikogu esimees veendunud.
 
Riigikogu esimehe arvates on parlamendil ja kohtutel palju kokkupuutepunkte. Kohus mõistab õigust Riigikogu loodud seadusnormide alusel, ent samal ajal peab kontrollima nende normide vastavust põhiseadusele. Kohtule on põhiseadusega antud voli seadusandja loodut korrigeerida, kui põhiseadusega lubatu piiridest on üle astutud. „Kuigi Riigikogu on Eesti Vabariigis ainus vahetult rahva poolt valitud asutis, peavad ka tema otsused olema kohtus vaidlustatavad. Muul moel ei oleks inimeste õigused kaitstud,“ tõdes Ergma. Ta lisas, et põhiseaduspärasuse kontroll on seadusloome parlamentaarse etapi lahutamatu osa, ent kõiki elus asetleidvaid juhtumeid ei suuda ette näha ka kõige targem seadusandja. Lõpetuseks ütles Riigikogu esimees: „Leian, et seadusandliku ja kohtuvõimu koostöö põhiõigusi austava ja ühiskonna vajadusi silmas pidava õiguskorra arendamisel toimib küllalt hästi. Kohtud teevad seda, milleks põhiseadus neid kohustab, respekteerides seejuures seadusandja „mänguruumi“ ulatuses, milles põhiseadus seda võimaldab. Parlament omalt poolt annab parima, et täita põhiseaduslikkuse järelevalve asjades tehtud otsuseid, viies seadusi kooskõlla põhiseadusega ning järgides õigusloomes Riigikohtu antud tõlgendusi.“
 
 
Riigikogu pressitalitus
Tagasiside