Riigikogu esimees Ene Ergma esines täna Tallinnas tervituskõnega konverentsil „Riigi, ülikoolide ja kohalike omavalitsuste partnerlus Eesti efektiivsemaks kaasamiseks Euroopa Liidu Läänemere strateegiasse“. 

Ergma ütles, et Euroopa Liidu Läänemere piirkonna strateegia on võimaldanud Euroopa Liidu katuse alla koondunud koostöö ulatust Läänemere ümbruses testida alates 2009. aastast. Nimetatud strateegiale ja regiooni tulevikule mõeldes on keskseteks küsimusteks: „Kas me teeme siin regioonis piisavalt ja mida saaksime teha rohkem?“ esitas Ergma retoorilise küsimuse. Ta tõi esile konverentsi tähtsuse, kuna vajame institutsioonide vahel ratsionaalset ja edukat koostööd. Eelduseks on ka iga osapoole valmisolek ausalt hinnata enda potentsiaali ning reaalset võimekust konkurentsivõimeliste tulemuste saavutamiseks. Ergma juhtis tähelepanu Eesti viimaste aastate inimarengu aruandes piirkondliku lõimumise perspektiivi alla koondatud mõtetele: Piirkondliku koostöö kvaliteet ja laiem mõju sõltub eeskätt suutlikkusest siseneda uuele majandusarengu ringile mitte konkurentidena, vaid ressursside otstarbeka ühiskasutusega seda nii teedevõrgu, energeetika, ettevõtlusklastrite kui ka kõrghariduse arendamiseks. 

Ergma märkis, et 2010. aastal toimunud Läänemere strateegia konverentsil tõi ta välja enda arvates kaks tähtsat aspekti, mis annaks tugeva tõuke selle piirkonna arenguks. Need on finants-ja inimpotentsiaali kontsentreerimine prioriteetsetel suundadel, eriti kiiresti arenevate tehnoloogiate suunal näiteks info-, bio-, nano- ja kosmosetehnoloogiad. Ergma leidis, et näiteks kosmosesuunal võiks ühine tegevus olla kontsentreeritud satelliitide andmete kasutamisele elanike igapäevases tegevuses ja seonduvate teenuste pakkumisele. Ta avaldas lootust, et Läänemereriigid on võimelised kokku leppima ühiste teadus-tippkeskuste ja teadus-arenduskeskuste loomiseks prioriteetsetel suundadel. Ta tõi välja näite, et Eesti-siseselt on saadud üle mõttemallist, et vaid üks asutus saab olla tippkeskuseks. 

Ergma selgitas, et Läänemere piirkonda tervikuks siduvate rongi- ja maanteeühenduste – ning energiasüsteemide arendamine on meie regiooni edu üheks eelduseks. Kuid ainult majanduskesksetele väärtustele suunatud arengust ei piisa, vaja on arendada ja toetada niigi defitsiitset inimvara. See eeldab seni veel väga suurte heaolulõhede ületamist Läänemere ida- ja läänekalda riikide vahel. Ergma leidis, et meil on põhjust rahvastiku vananemise ja sündivuse languse trendi arvestades teha tõsist koostööd teemal „Milline oleks jätkusuutlik sotsiaalsüsteem?“.  

Riigikogu esimees tunnistas, et tänane Läänemereriikide koostöö ei ole selgelt piisav ja teha saab palju rohkem, vastasel juhul ei peaks me rääkima eeltoodud mõtetest perspektiividena. Ta õhutas tegema edasist koostööd Läänemere piirkonna strateegia elluviimisel seda käivitunud võrgustikupõhise koostöövormi laiendamise ja tugevdamise kaudu igal tasandil. Ergma leidis, et edu Läänemere regioonis toimuvas koostöös võib seeläbi saada innustuseks ja mootoriks kogu Euroopa integratsioonile ja vähendada Euroopas kasvavaid kapseldumiskalduvusi. 

Tallinna Ülikoolis toimuv konverents seab eesmärgiks arutada riigiasutuste, ülikoolide ja omavalitsuste partnerluse arendamist, mis on vältimatu eeldus nende lülitumiseks EL Läänemere regiooni strateegiasse, samuti pidada aru, kuidas saavutada sellesuunaliste jõupingutuste jätkusuutlik rahastamine eelseisval, 2014. aastal algaval Euroopa Liidu eelarveperioodil. 

Konverentsi korraldab Tallinna Ülikool koostöös Riigikogu, välisministeeriumi, siseministeeriumi, põllumajandusministeeriumi, MTÜ Polise, Eesti Maaomavalitsuste Liidu, Harjumaa Omavalitsuste Liidu, Eesti Linnade Liidu, Euroopa Komisjoni Eesti Esinduse, Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti Esinduse, Rootsi Instituudi, Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli, Eesti Maaülikooli, Eesti Haldusjuristide Ühenduse, Eesti Valla- ja Linnasekretäride Seltsi ning OÜ Geomediaga. 

Riigikogu pressitalitus