Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu esimees Ene Ergma meenutas tänasel Leinapäeval Linda kuju juures toimunud mälestustseremoonial, et 72 aastat tagasi oli Eestimaa sama kaunis kui täna ja miski ei ennustanud, et tuhandetele suurtele ja väikestele, vanadele ja noortele jääb see viimaseks päevaks olla oma kodumaal. 

„1941. aasta 14. juuni ööl viidi väevõimuga oma kodudest ja saadeti Siberisse tuhanded Eesti pered, ühe napi suveööga kaotas Eesti oma rahvastikust ligi protsendi. Järgnesid veel mitmed küüditamised, neist suurim oli 25.-29. märtsini 1949. aastal toimunud küüditamine,“ ütles Ergma. „Okupeerijate silmis väärisid oma isamaa vabadust kalliks pidavad süütud inimesed nii julma karistust, et see hävitaks allesjäänutes soovi osutada võõrvõimule mingitki vastupanu. Need inimesed, kes Nõukogude Liidu võimukandjate jaoks olid „sotsiaalselt võõras element“, olid kellegi isad, emad, vennad, õed.“ 

Ergma toonitas, et meie inimesed püüdsid Siberi karmides tingimustes ellu jääda, kuid liiga vähestel see õnnestus. „Ometi ei murdnud okupatsioonivõimu teod meie rahva elujõudu ja ihalust vabaduse järele,“ rõhutas Riigikogu esimees. Ta avaldas sügavat austust kõigile nendele, kes on läbi elanud küüditamise koledused. 

„Teie sirgeselgsus ja väärikus on avaldanud mõju Eesti vabanemiseks. Selle aasta 27. märtsil ületas Eesti Vabariik mõttelise märgi vabaduse ajateljel - Eesti riigi suveräänsus pärast iseseisvuse taastamist 20. augustil 1991 on kestnud kauem kui aastail 1918–1940. Selleks, et kommunism, natsism või mõni muu kurjusest inspireeritud ideoloogia ei saaks meid enam allutada, et tunneksime ja hoiaksime ohu ära, on vaja mäletada,“ rõhutas Ergma. Ta lisas, et küüditamise lugusid on jutustatud, neid lugusid on kirja pandud, aga neid on vaja veelgi ajaloolise mälu jaoks talletada. 

„Täna langetame pea süütute inimeste mälestuseks, kes kannatasid ja hukkusid totalitaarse režiimi vägivalla ohvritena,“ ütles Riigikogu esimees. 

Riigikogu pressitalitus

Tagasiside