Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu esimees Ene Ergma esines täna plenaarettekandega rahvusvahelisel konverentsil „Läänemere strateegia – uus väljakutse teadmistepõhiseks regionaalseks ja kohalikuks valitsemiseks ja integreeritud koostööks.

Ergma peatus oma ettekandes kolmel küsimusel: teadus- ja arenduskoostöö, merekeskkonna olukord ja selle seire ning regiooni ühendus Kesk-Euroopaga.
Riigikogu esimees viitas asjaolule, et 10 aastat tagasi Euroopa Liidu algatatud protsess, mille eesmärgiks oli muuta liit aastaks 2010 maailma kõige dünaamilisemaks ja konkurentsivõimelisemaks teadmistel põhinevaks majanduspiirkonnaks, ei saavutanud märkimisväärset edu võrreldes USA ja isegi Hiinaga. „On hästi teada, et tõeline läbilöök mingis suunas on võimalik ainult siis, kui on täidetud kaks põhitingimust : esiteks kõrgetasemelise inimkapitali olemasolu ja teiseks suured finantsilised võimalused,” rõhutas Ergma. Ta märkis, et Euroopa ühtne teadusruum on killustunud 27 ruumiks koos 27 teadus- ja arendusfinantsvõimalustega ja esitas küsimuse: „Kuidas panna 27 riiki mõtlema ühise teaduspoliitika loomise suunas?”
 
„Olen mõelnud, kas oleks võimalik luua tunduvalt väiksem, kuid ühtne Läänemeremaade teadusruum, mis tagaks riikidepoolse ühtse finantseerimise ja inimpotentsiaali kontsentreerimise teatud suundadel, näiteks info-, bio- ja nanotehnoloogia alal,” arutles Ergma lisades, et me oleme ka siin Läänemere piirkonnas konkurendid. Ergma: „Selle asemel, et võistelda omavahel, peaksime püüdma suurema koostöö poole ja selle kaudu pakkuma konkurentsi suurte riikide teaduskeskustele.” Ergma tegi ettepaneku kaaluda Läänemere Tehnoloogia Instituudi loomist.
 
Riigikogu esimees kutsus üle saama riikide egoismist, sest maailm ei oota nii kaua, kuni meie omavahel asjad selgeks räägime, vaid areneb edasi, lisades, et tal on hea meel, et on hakatud rääkima Euroopa Liidu viiendast vabadusest – teadmiste vabast liikumisest. „Olen veendunud, et riikide tasemel on aeg hakata teadmistepõhise ühiskonna ja teadusliku uurimistöö arengu ja sellealase poliitika kujundamise kõrval rääkima teadusuuringute rahastamisest ja konkreetsemalt eesmärkidest ja instrumentidest nende saavutamiseks. Merekeskkonna kaitsmise kõrval näen selles suurimat võimalust midagi piirkonna heaks tõeliselt ära teha,” väljendas Ergma lootust.
 
Ergma peatus veel meie regiooni ühendusel Kesk-Euroopaga avaldades kahetsust, et maantee- ja raudteetranspordi osas ei ole toimunud suuri positiivseid arenguid ja nõustudes Siim Kallase mõttega, et riik peab sekkuma ka lennuliiklusesse, et parandada Ida-Euroopa ühendust Euroopaga.
 
Lõpetuseks uskus Ergma, et merekeskkonna seireks hakatakse tegema tõhusamat koostööd ning siin võiks olla abiks koostöö kosmoses kaugseire vallas. „Eutrofeerumise vähendamine, mereelustiku kaitse ja majandustegevusest tulenevate ohtudega toimetulek on väljakutsed meile kõigile. Ma ei saa siiski jätta mainimata, et Nord Streami projekti realiseerimine suurendab nii Soome lahe kui ka terve Läänemere keskkonnariske. Me jagame Läänemerd ja vastutust tema tuleviku ees. Seda läbi oma eilsete, tänaste ja homsete otsuste,” ütles Ergma.
 
Riigikogu pressitalitus
Tagasiside