Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu esimees Ene Ergma on peaesineja täna Viinis Euroopa Kosmosepoliitika Instituudis toimuval seminaril “Euroopa Kosmoseagentuuri laienemine – kuidas liitumisest huvitatud riigid saaksid selleks valmistuda”. Ürituse eesmärgiks on Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) uute potentsiaalsete liikmete, sealhulgas ka Eesti ettevalmistamine ESA täisliikmeks saamiseks. 

Ergma tõi oma kõnes esile Euroopa Kosmoseagentuuri rolli viimasel aastakümnel, mis on olnud tähtis uute liikmesriikide integreerimisel kosmosesuunalisse tegevusse. Võimalus osaleda erinevates programmides ja arendada satelliidipõhiseid teenuseid, on eriti oluline väikeste riikide jaoks ja annab neile majandusliku tõuke tõhusamalt panustada kõrgtehnoloogilisele ettevõtlusele, toonitas Ergma. Ta kinnitas seda Eesti riigi näitel. „Koostöö tulemusena ESA ja Eesti riigi vahel oleme astunud suure sammu ESA täisliikmeks saamise suunas. Tahaksin siin eriti rõhutada ESA abi Eesti teadus- ja arendusasutuste, samuti eraettevõtluse auditi läbiviimisel, mis andis kinnituse Eesti võime olla tegija kosmosemajanduse ja -teaduse vallas. Oleme käivitanud mitmed programmid, mille resultaate ootame juba lähitulevikus. Tahan loota, et ESA ja Euroopa Komisjoni koostöös realiseeruvad samuti Euroopa suurimad kosmoseprogrammid GALILEO ja GMES,“ rõhutas Ergma. Ta nentis samas, et finantskriis ja jätkuv majanduse madalseis Euroopas on aeglustanud nende programmide kiiret realiseerimist. 

Riigikogu esimees pidas oluliseks parlamentide ja valitsuste toetuse saamist kosmoseprogrammide arendamiseks. Ta märkis, et tänu oma erialastele teadmistele on tal olnud võimalus veenda valitsust hakata tegutsema satelliitidel põhinevate teenuste pakkumise suunal. See annab võimaluse arendada kosmosealast ettevõtlust. Ergma pidas vajalikuks aktiviseerida selles vallas kõikide Euroopa riikide valitsusi loomaks tingimusi kosmoseprogrammide arendamiseks. 

Samas toonitas ta ka vajadust ärgitada parlamente olema kosmose alal eestkõnelejad, sest parlamendi eluiga on tavaliselt valimistest valimisteni, kuid valitsused või ministrid võivad tihti vahetuda ja nende prioriteedid võivad mitte kokku langeda eelkäijate omadega. „Luues parlamendis kas kosmosepoliitika toetusrühma või tuues selle alatise komisjoni alakomisjoniks oleks garanteeritud järjepidevus,“ selgitas Ergma. 

Eestil on ESAs praegu Euroopa koostööriigi staatus. Selle raames on töös 13 projekti, milles Eesti ettevõtted ja teadusasutused täidavad ESA tellimusi. 

ESA täisliikme staatus toob kaasa suuremad õigused rääkida kaasa ESA asjades, aga ka võimaluse osaleda projektide saamiseks ESA hangetes samadel alustel teiste liikmesriikidega. ESA-sse kuulub 18 Euroopa riiki pluss Kanada assotsieerinud liikmena. ESA poliitiliseks eesmärgiks on kaasata organisatsiooni täisliikmetena kõik Euroopa Liidu riigid. 

Riigikogu pressitalitus

 

Tagasiside