Riigikogu esimees Ene Ergma käsitles täna oma ettekandes Eesti Lennuakadeemia 20. aastapäeva konverentsil kosmoseajastu loodud võimalusi teadus- ja majandustegevuse arendamiseks. 

Ergma märkis, et kahekümnenda sajandi viimastel kümnenditel hakkas kosmoseteematika raskuspunkt kalduma militaar- ja teadusaspektidelt uuele suunale – satelliitidelt saadud andmete kasutamisele majandustegevuses. Ta tõi esile kolm suurt suunda: navigatsiooni, telekommunikatsiooni ja kaugseire. Ergma mainis näitena paljudele tuttava GPS süsteemi, mille abil saab lihtsalt orienteeruda nii merel kui ka maismaal.  

Ergma põhjendas Eesti huvi kosmoseprojektides osalemise vastu kui olulist võimalust teadus- ja majandustegevuse arendamiseks. Ta märkis kõigepealt, et maikuu algul on planeeritud Eesti tudengite poolt ehitatud satelliidi ESTCube-1 start Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) raketil VEGA. Tudengisatelliidil viiakse koos soomlastega läbi ka unikaalne elektrilise päikesepurje eksperiment. 

„Kuid kosmoseprojektid pole seotud ainult satelliitide orbiidile saatmisega, vaid suuresti sellega, kuidas kasutada satelliitidelt saadavaid andmeid majanduses,“ toonitas Ergma. Ta lisas, et  siin ongi koht ning võimalus mitte ainult kõige suurematel tegijatel, vaid kõikidel nendel, kellel tekib hea idee saadud andmete võimalikust kasutamisest. 

Eesti teadlased ja praktikud on asunud aktiivselt tegutsema. Luues infotehnoloogilised võimalused saadud andmete professionaalseks kasutamiseks, siis on võimalused neid kasutada nii maakera looduslike protsesside jälgimiseks tervikuna kui ka konkreetselt Eestis, samuti arendada nanotehnoloogiaga seotud ettevõtmisi. Kosmosega seotud ettevõtmistes osalemine võimaldab lähemalt jälgida ka inimese organismi toimimise ja kohanemisega seotud protsesse. Ergma sõnul on meie mitmed nimetatud aladega seotud ettevõtmised juba saavutanud märkimisväärset edu. 

Tuues esile kosmoseprogrammides osalemisega seotud Eesti võimalused, märkis Ergma; „Võib tunduda, et juba tehtut polegi nii palju, aga need on esimesed idanema pandud seemned. Kui 2015. aastal Eesti saab Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) täisliikmeks, on meil kindlasti palju rohkem ette näidata,“ ütles Ergma. 

„Inimesed on nautinud imelist tähistaevast iidsetest aegadest, kuulsad maadeuurijad on tähtede asukohti kasutanud navigatsiooniks, kuid kunagi pole kosmos tulnud inimesele nii lähedale kui täna,“ toonitas Ergma. 

Ergma kõne oli seotud 52. kosmonautikapäevaga. Ta meenutas enam kui pool sajandit tagasi toimunud suursündmust maailmas – esimese inimese lendu kosmosse, mil algas uus kosmoseajastu. 

Riigikogu esimees, akadeemik Ene Ergma esineb täna pärastlõunal ettekandega  Tartus Teaduskeskuse Ahhaa kosmonautikapäevale pühendatud foorumil “Eesti teel maailmaruumi”. 

Riigikogu pressitalitus