Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu


Riigikogu esimees Ene Ergma pidas tänasel vastupanuvõitluse päeval kõne Vabadussõja Võidusamba juures. Ergma meenutas, et täna 65 aastat tagasi lehvis veel hommikul Pika Hermanni tornis sini-must-valge lipp, õhtuks oli  see asendatud punalipuga. Saksa okupatsioon vahetus nõukogude okupatsiooniga, mille ennesõjaaegset etappi meie rahvas mäletas hästi, ning teadis mis ees ootab. „Täna mäletame neid, kes on täitnud läbi meie riigi ajaloo oma kohust kodanikuna oma riiki kaitsta. Paljud neist inimestest kaotasid oma elu, väga paljud tallati totalitaarse režiimi poolt jalge alla. Need inimesed hoidsid lahti akent vabadusse, hoidsid inimeste lootust vabadusele,“ ütles ta.

Riigikogu esimees tõi esile kolm ajaloosündmust 1944. aastast. Peaminister Jüri Uluotsa üleskutset 7. veebruari raadiokõnes – minna mobilisatsiooniga kaasa, et takistada kogu jõuga punavägede uut sissetungi Eestisse. Üldmobilisatsioon tõi kokku 50 000, kes tegid sini-must-valge taas võitluslipuks lahinguväljadel. Salajas tegutsenud Eesti Vabariigi Rahvuskomitee võttis 1. augustil vastu korralduse, kutsudes inimesi käituma Eesti Vabariigi kodanikele kohaselt, silmas pidama Eesti Vabariigi huvisid ja võitlema Eesti iseseisvuse eest, enamlaste verise terrori ja natsismi vägivalla vastu, sest suveräänne rahvas kaitseb ennast olgu see võitlus nii raske kui tahes. Sama aasta 18. septembril kasutas Uluots olukorda, kus Saksa väed olid taandumas ja Nõukogude väed polnud veel Tallinnasse jõudnud, määrates ametisse Otto Tiefi valitsuse. Selle väga lühikest aega ametis olnud valitsuse sõnum oli ühene – Eesti on vaba riik, mis kestab edasi, on sõjas täiesti neutraalne ega toeta kumbagi sõdivat poolt ning protesteerib Nõukogude vägede sissetungi vastu.
 

„Sel keerulisel aastal, lootusetus olukorras tehtud valikud – võidelda ülekaaluka vaenlasega võõra armee koosseisus, moodustada vabariigi valitsus, täielikus teadmatuses selle käekäigu kohta – need on olnud hullumeelsena tunduvad otsused, mis on tagantjärele vaadates olnud oma ajast suuremad. Inimesed jäid ka nii keerulisel ajal truuks oma riigile ning täitsid oma kohust lõpuni. Nad nägid sellel mõtet, ehkki täna teame, kui lootusetu see võitlus oli,“ sõnas Ergma.

Ta osutas vabadussambale mis on püstitatud neile, kes andsid oma elu, et Eestist saaks iseseisev riik. Eesti saatis Vabadussõja lahingutesse 80 000 võitlejat, kellest langenuna kaotas 5000. Innustas ju 1944. aastal Eesti mehi lootus, et ka see võitlus lõpeb nii nagu võitlus Eesti iseseisvuse eest Vabadussõjas.
 

Ergma soovis lõpetuseks noortele inimestele, kelle käes on Eesti tulevik, et nad tunneksid meie ajalugu, austaksid neid, kes on meie vabaduse eest julgelt välja astunud ning et saatus selliseid kohutavaid valikuid nende teele kunagi ei veeretaks.

Riigikogu pressitalitus
 

Tagasiside