Riigikogu esimees Ene Ergma pidas täna avakõne Riigikogu konverentsisaalis toimuval infoühiskonna konverentsil „Demokraatia muutuste keerises“. Riigikogu esimehe sõnul oleme me ühiskonnas, mis võimaldab kiiresti suurt hulka inimesi teavitada ning annab paljudele võimaluse oma meelsust või seisukohta avaldada. Värskemate infoühiskonna näidetena, kus kiiresti ja väheste kulutustega erinevate teemade puhul organiseeruti, märkis ta aktsiooni „Teeme ära!“ ning protesti võltsimisvastast võitlust käsitleva ACTA leppe vastu. „Isegi reaalajas on lihtne jälgida, millise kiirusega mingi reaktsioon tekib ja milline on selle dünaamika. ACTA puhul toimunut võime mingis mõttes võrrelda emotsionaalse plahvatusega, mis tõi inimesed tänavatele ja mõjutas poliitilist arutelu nii Eesti kui Euroopa Parlamendis. Samas võib täna, kui emotsioonid on raugenud, küsida, mis on selle protesti tagajärjed või tulemused. Kas ühiskonna sidusus on suurenenud, kodanikuvabadused suurenenud ja autoriõigused on nüüd paremini kaitstud,“ küsis Ergma.

„Infoühiskonnas on peidus nii ingel kui saatan. Selle pakutavat saab kasutada ja ka kasutatakse erinevate eesmärkide saavutamiseks. Üks asi on inimestes emotsioonide tekitamine ja võimendamine millegi hea tegemiseks, teine see, kui inimesi püütakse lihtsalt mingite huvirühmade ambitsioonide täitmiseks ära kasutada. Äärmuslikuks võib pidada seda, mida võime näha Venemaal ja Hiinas, kus sotsiaalmeediat ja info liikumist tervikuna kiputakse juhtima n-ö vajalikuks peetavas suunas,“ jätkas Ergma. 

Ergma sõnul kehtib Eestis kaasamise hea tava, mis ütleb, et valitsusasutused kaasavad huvirühmi ning avalikkust neid puudutavate otsuste kujundamisse, et tagada otsuste parim võimalik kvaliteet ning legitiimsus. Kaasamist rakendatakse selliste poliitikaalgatuste väljatöötamisel, millel on arvestatav mõju huvirühmadele või mis mõjutavad kogu ühiskonda. Juhindutakse põhimõttest, et mida suurema mõjuga on otsus, seda suurem peaks olema osalemisvõimalus. „Samas jääb riigil sageli väheseks võimekust anda huvirühmadelt tulnud ettepanekute osas tagasisidet. Samuti ei ole mõni huvirühm endale teadvustanud, et otsustajate lauale saabub palju rohkem informatsiooni ja ettepanekuid, mis on sageli teineteisele vastukäivad. Meil on kuhu areneda,“ nentis Riigikogu esimees.

Peatudes Riigikogu õigusloomeprotsessil, hoiatas spiiker hääleka vähemuse ohu eest, pidades silmas olukorda, kus väike huvirühm saavutab oma eesmärgi kahjustades selleks suure, kuid vaikiva rühma huve. „Seepärast on vajalik laiem kaasamine, mis aitab saavutada paremat lõpptulemust,“ ütles Ergma. „Kaasamine on see, kui me teeme otsuseid ja viime neid ellu teistega koos ja teistega arvestades. Sellega seoses tahaksin ära märkida negatiivse tahu, mis kaasneb mingil määral infoühiskonna kui sellise mõju suurenemisega avalikule arvamusele ja sedakaudu ka otsuste mõjutamisele. Me teame, et pole olemas sellist asja nagu anonüümsus internetis. Ometi on olemas anonüümsed internetikommentaarid ja anonüümsed küsitlused, mille tulemusi ajakirjandus serveerib vahel kui representatiivset ja faktilist informatsiooni,“ lisas ta. Riigikogu esimees tõi näitena Riigikogu maine küsimuse, mille osas iga uus on-line küsitlus näitab, et see on madal. Samas vastavalt Eurobaromeetri uuringule, mida tehakse kõikides Euroopa Liidu riikides, toetab 2011. aasta andmete kohaselt Eesti parlamenti 40 protsenti Eesti inimestest, mis on suurem Euroopa Liidu keskmisest – see on 27 protsenti. „Ma ei tea, miks meedias loetakse tõesemaks on-line küsitlusi, aga ignoreeritakse neid, mis põhinevad usaldusväärsel metoodikal,“ küsis Ergma. Ta jätkas: „Eesti poliitikauudistest enam kui pool ilmub elektroonilises meedias, sellega kaasneb pidev anonüümsete arvamuste reproduktsioon ja afišeerimine. Ma mõistan, et ajakirjanduse jaoks on siin peidus kommertsaspekt, mis võimaldab igapäevaselt toime tulla, kuid ma pole kindel, kas see on parim viis neljandat võimu teostada. Soovin, et anonüümsust jääks vähemaks, sest ainult nii on võimalik olla dialoogis, kui mõlemad rääkijad on oma arvamuste kaitsjatena selgelt identifitseeritud. On oluline, et infoühiskonna pakutavad võimalused saaksid kõige paremal moel kasutusse võetud, nii, et sellest oleks ka sisuliselt abi.“

Ergma avaldas lootust, et konverents annab mõtteainet ka Riigikogule Eesti Kodanikuühiskonna Arengu Kontseptsiooni rakenduspraktika kui riiklikult tähtsa küsimuse aruteluks.

Fotolink: https://fotoalbum.riigikogu.ee/v/2012/Ene_Ergma/demokraatia_konverents/

Riigikogu pressitalitus