Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu esimees Ene Ergma osutas tänasel Tartu rahu 90. aastapäeva tähistamise tseremoonial peetud kõnes Taaralinnas  Vanemuise tänaval oma selja taga olevale ajaloolisele majale, millel asub lihtne graniittahvel. Sellele on eesti ja vene keeles kirjutatud, et siin sõlmiti 90 aastat tagasi rahuleping Eesti ja Venemaa vahel. Rahuläbirääkimised algasid 5. detsembril, nende ajal alustas Punaarmee Tuula laskurpolk läbirääkimiste survestamiseks ja soodsate tingimuste väljapressimiseks pealetungi. Novembris ja detsembris 1919 toimusid Narva rindel Vabadussõja ägedaimad lahingud, mida tõrjusid Eesti võitlejad koos Vene Loodearmee väeosadega. Neil väeosadel olid küll erinevad motiivid, kuid nad lõid ruumi Eesti diplomaatiale, ruumi Tartu Rahuleppele, mis on määranud Eesti riigi tee tänasesse ja tulevikku. 

„Venemaa tunnustas 90 aastat tagasi Eesti iseseisvust ja sõltumatust, loobudes kõigist seni Eesti maa ja rahva kohta kehtinud suveräänõigustest. Tartu rahuleping kujunes Eesti riigi nurgakiviks, Eesti muutus rahvusvahelise õiguse subjektiks ja seda kinnitasid peagi teiste riikide ametlikud tunnustused ning Eesti vastuvõtmine Rahvasteliidu liikmeks,“ rõhutas Riigikogu esimees. Ehkki Tartu rahulepingu sõlmimine oli ülemaailmse tähtsusega sündmus, ei tervitanud maailm selle sõlmimist sugugi aplausiga, pigem tegi lääneriikidele peavalu, et keegi kommunistliku Venemaaga iseseisvalt poliitikat ajas ja lepinguid sõlmis.
 
Ergma meenutas Tartu Rahulepingu ratifitseerimist Asutavas Kogus, kus rahuläbirääkimiste delegatsiooni juht Jaan Poska ütles nii: “…on iseenesest mõista, et igaüks, kes tahab kindel olla oma elus, niisama ka riik peab selle peale mõtlema, et see rahu, mis meie praegu oleme teinud, ka kindlustatud oleks, sest meie oleme vabastatud riigikaitse abinõude tarvitamisest see tähendab sõjapidamisest ainult selle läbi, et meie rahu teinud oleme. Ümberpöördult – nüüd kus rahuleping veel mitte täidetud ei ole ja kus sõda ümberringi möllab, nüüd ei pea meie mitte üksi oma sõjariistade võimu katsuma hoida, vaid meie peame kõik selleks tegema, et seda võimu suurendada. Sest ei kindel või olla oma iseseisvuses riik, kes seisab niisuguste kardetavate naabrite läheduses, ta peab igal ajal valvel olema. Sellepärast ma usun, et mina ei eksi, kui ütlen: Maitskem küll rahu, aga hoidkem alal ja kasvatagem oma sõjalist jõudu.”
 
Ergma selgitas: “Tundub, nagu oleks Poska, kelle auks täna siin monument avatakse, ette teadnud, et Venemaa loobumine “igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta” oli ajutine. Me teame täna, et mitmed rahuleppeleppe punktid jäid paberile ja isegi Tartu Ülikooli vara jäi tagastamata, kuid see ei vähenda leppe tähendust meie riigile. Eesti on möödunud 90 aasta jooksul näinud mõndagi, kuid täna seisame me siin ja saame vabade inimestena vabal maal vaadata tagasi südikusele, mis on andnud meile vabaduse ise otsuseid langetada.“
 
Riigikogu esimees rõhutas lõpetuseks. “Eesti iseseisvus taastati 19 aastat tagasi, me elame vabas riigis, meie ümber on noored inimesed, uus põlvkond, kelle jaoks nõukogude okupatsioon ei ole enam kogetud reaalsus, vaid fakt ajaloost. Kuid igaühele meist on tähtis teada ja mitte unustada, et Eesti riigi sünd tsementeeriti Tartu rahuleppega.“
 
Riigikogu pressitalitus
Tagasiside