„Gruusia on meile väga lähedane ja Eesti tunneb teie riigi ja inimeste vastu väga suurt sümpaatiat,“ kinnitas Ergma.

Ergma avaldas oma imestust, et Läänemaailm ei saa päris hästi aru, mis tegelikult on juhtunud. Ta võrdles toimunut Teisele maailmasõjale eelnenud perioodiga, kui Euroopa riigid vaatasid rahulikult pealt, kui Natsi-Saksamaa neelas ühe tüki Euroopast teise järel.

Kohtumisel osalenud väliskomisjoni liige Marko Mihkelson ütles, et enne ei tohiks Euroopa Liit Venemaaga partnerluskõnelusi uuesti alustada ega oma seisukohti välja öelda, kui Venemaa on täitnud endale võetud kohustused.

Tkešelašvili tänas Eestit toetuse eest ja kinnitas, et see on neil rasketel aegadel olnud Gruusiale ülimalt tähtis. Gruusia välisministri sõnul pole Gruusia oma välispoliitilisi suundumusi muutunud ja soovib jätkuvalt integreeruda nii Euroopa Liidu ja NATOga. Tkešelašvili tänas Eestit ka viimase poolt osutatud humanitaarabi eest ja andis ülevaate neist raskustest, mis on kujunenud Venemaa sissetungi järel. Tkešelašvili kinnitusel on Gruusias jäänud peavarjuta umbes 50 000 inimest, peamiselt põgenikud Lõuna-Osseetiast.

Tkešelašvili pidas oluliseks Euroopa Liidu vaatlusmissiooni laiendamist ja selle pääsu ka Lõuna-Osseetia ja Abhaasia aladele, kuhu seni sissepääs puudub.

Riigikogu pressitalitus