Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

21. august 2008

Austatud külalised!

On väga sümboolne ja meeldiv, et Riigikogu uue konverentsisaali avaürituseks on rahvusvaheline konverents “Riikliku iseseisvuse taastamine parlamentaarsel teel aastatel 1990-1992”

Tänavu möödub 17 aastat Nõukogude Liidu kokkuvarisemisest ning Eesti, Läti ja Leedu taasiseseisvumisest. Tolleaegseid sündmusi on praegu juba tunduvalt lihtsam hinnata, sest toonane olukorra teravus ja pinge on aastatega leevenenud. Kõik meie vabadust toetavad inimesed andsid panuse, siin, Eestis tegid eile 17 aastat tagasi selle otsuse 69 ülemnõukogu liiget.

See oli suur otsus – õnneks olid parlamendis enamuses inimesed, kes julgesid võtta vastutuse oma riigi ja rahva tuleviku eest.

Rahvusliku iseteadvuse tõus oli 1991. aastaks viinud Balti riigid tõsistesse vastuoludesse Moskvaga. Seal räägiti Balti separatismi lõpetamisest ja jaanuaris leidsid Vilniuse ja Riia tänavatel aset verised sündmused.

Aga juba veebruaris väljendas Leedu rahvas referendumil kindlat tahet riiklik iseseisvus taastada. Eesti ja Läti tegid seda märtsis, kusjuures märkimisväärne osa meie riikide vene keelt emakeelena rääkivatest inimestest hääletas riikide iseseisvuse taastamise poolt. Balti vabariigid taastati, nagu nad olid loodudki, kodanike riikidena – riikidena, mille inimesed on loonud iseenda jaoks.

Eesti, Läti ja Leedu vabariigid ilmusid uuesti maailmakaardile millelt, nad oli vahepeal kadunud. Oleme tänulikud riikidele, kes taastasid meiega kiiresti diplomaatilised suhted.

20. august on tähtis päev Eesti riigi ajaloos ja me tähistame seda hoides meeles, et oleme suutnud otsustavatel hetkedel kõrvale heita vastuolud ning võita üheskoos tagasi vabaduse. Seda rõõmu ja inimestevahelisi tugevaid sidemeid oli taas tunda teisipäeva õhtul Tallinna lauluväljakul, kus kümned tuhanded noored ja vanad laulsid samu laule, millega Eesti vabaks lauldi.

Eestlased, lätlased ja leedukad ei karda tagasilööke ja on kindlad oma tahtes vabaduse eest seista. Oma riik ei ole laev, mis mugavuslipu all purjetaks. Iseseisvus ja areng Euroopa Liidu liikmena, ka meie julgeolek NATO liikmena ei ole loteriivõit või kingitus. Kõige selle saavutamiseks on mitmed põlvkonnad andnud oma osa.

Kahjuks varjutavad meie pidupäeva sündmused Gruusias, kus agressorist Venemaa sõdurid vaatamata lubadustele riigist lahkumise asemel süütavad metsi, röövivad inimeste vara ja hirmutavad neid taotlema Vene Föderatsiooni passe. Gruusia hapra demokraatia sõjaline ründamine Venemaa kodakondsete kaitse ettekäändel on maailma poliitikat mõjutanud ja toob Venemaale kaasa vältimatud tagajärjed.

See konflikt näitas peamiselt kaht asja – kui keeruline on demokraatia toimimine ja millist vilumust see nõuab riigi juhtidelt. Ka seda, et Venemaa vaenlane number üks on tema ise ja üsna tihti langeb ta iseenda võtte läbi. Mul on hea meel, et Eesti, Läti ja Leedu ei jätnud Gruusiat üksi, mul on hea meel, et sõprade toetus on Gruusiat juba aidanud.

Balti riigid ei saa distantseerida end ei Gruusiast ega ühestki teisest riigist, kelle muresid me nii selgelt mõistame, ja keda me tegelikult ka aidata suudame.Nagu me ei saa öelda, et meile pole tähtis meie pere, laste haridus või riigi kaitsmine.

Tänan teid kõiki julguse eest võtta vastutus iseenda ja oma riigi tuleviku eest, tänan kõiki neid, kes on seda teinud minevikus, ja kes teevad seda tulevikus. Ootan huviga tänaseid ettekandeid ja soovin kõigile sisukat mõttevahetust.

 

 

Tagasiside