Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu esimees Ene Ergma esines kõnega holokausti mälestusmärgi juures Kloogal.

Ekstsellentsid, lugupeetud kohalviibijad

Eesti oma keerulise ja traagilise ajalooga sai alles 1991. aastast võimaluse selgitada välja tõde 20. sajandi tragöödiate kohta. Veel hiljuti polnud kättesaadavad hästidokumenteeritud materjalid, mis aidanuks meil mõista, mis juhtus II maailmasõja ajal Eesti territooriumil.

See oli põhjuseks, miks president Lennart Meri moodustas 1998. aastal komisjoni inimsusvastaste kuritegude uurimiseks. Komisjoni eesmärk oli vabastada Eesti ajalookäsitlus ahistavast ebamäärasusest ja kaotada valged laigud okupatsioonide käigus korda saadetud kuritegude osas. Inimesed vajasid võimalust vaadata tulevikku minevikutaagast vabana, teades, kes olid need inimesed ja rühmitused, kes kannavad vastutust eelmisel sajandil toimunud tragöödiate eest.

Me ei tohi unustada, mis toimus Euroopas möödunud sajandi kõige traagilisema perioodi – II maailmasõja – ajal. Me ei saa unustada ega andestada ka seda hävitustööd, mida juutide kallal viidi läbi Eesti territooriumil. Me ei unusta ega andesta iial nõukogude terrorirežiimi poolt Eestis toime pandud küüditamisi ja mõrvu, mille ohvriks langesid nii juudid kui ka eestlased.

Lugupeetud kohalviibijad

Tahan tsiteerida Rootsi peaministri Perssoni sõnu: ”Täna me mälestame elu. Igat inimest. Unikaalset, erilist ja asendamatut.”

Seistes täna siin Kloogal mälestusmärgi juures teame, et see, kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta. Mida me teeme oma tulevikuga, on meie endi otsustada, aga see sõltub väga palju sellest, kuidas me mõistame oma minevikku.

27. jaanuari tähistamine holokausti ja teiste inimsusvastaste kuritegude ohvrite mälestamise päevana on vajalik selleks, et keegi meist ei unustaks seda, mis toimus 20. sajandi neljakümnendail aastail.

Eesti riik, nagu paljud teisedki riigid, on arvanud, et kõige paremini suudame holokausti ja teisi pimedast vihast sündinud tragöödiaid ja kuritegusid ära hoida siis, kui meie noored inimesed, kes on sündinud juba vabas Eestis, teadvustavad endale mineviku õppetunde. Paljudes Eesti koolides näidatakse täna Iisraeli riigi poolt tehtud videot ”Outcast” (eesti keeles ”žVäljatõugatud”). Tänavu tähistatakse Eestimaal holokausti ja inimsusevastaste kuritegude ohvrite mälestuspäeva kolmandat korda. Seega on püsivamad traditsioonid, kuidas nimetatud päeva koolides ära märkida, alles kujunemas. Loodan, et sellest päevast võiks kujuneda rahvuslike, rassiliste, usuliste ja poliitiliste põhjuste tõttu tagakiusatud ohvrite meenutamise päev. Holokaustipäeva tähistamise eesmärk on teadvustada noortele sallivuse, demokraatia ja vabaduse väärtust, mille eiramine on põhjustanud repressioone. Sellel päeval peaks olema ka ennetav ja tulevikku vaatav tähendus ”” näidata, kuidas fanatism võib viia vägivallani. Põhjust muretsemiseks jätkub: 21. sajandil on seoses piiride avanemisega kasvanud migratsioon, mis on enesega kaasa toonud ka vihkamist ja vägivalda rassilisel ja usulisel alusel.

Olen veendunud, et demokraatlik riigikord on kõige parem viis repressioonide ärahoidmiseks ja sallivuse kasvatamiseks. Institutsioon, mida mina esindan ”” Riigikogu ”” tegeleb demokraatia põlistamisega iga päev. Selles töös ei tohi vahet pidada, sest siis kipub saavutatu käest kaduma.

Daamid ja härrad

Oleme täna siin, et mälestada elamata jäänud elusid, mõelda tulevikule. Nii kirjutas peaminister Parts Jeruusalemmas holokausti ohvrite memoriaalikompleksis Yad Vashemis mälestusteraamatusse. Nii, nagu holokaustile pole mõistusepärast seletust, nii pole hukkunute mälestuse hoidmisele inimlikku alternatiivi.

Ene Ergma

Riigikogu esimees

Riigikogu pressitalitus

Tagasiside