Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Euroopa Liidu asjade komisjon (ELAK) kuulas täna ära geenitehnoloogiakomisjoni esimehe Tallinna Tehnikaülikooli geenitehnoloogia professori Erkki Truve ja keskkonnaministeeriumi asekantsleri Allan Gromovi, kes selgitasid geenitehnoloogiakomisjoni tegevuspõhimõtteid ja põhjendasid selle komisjoni poolt tehtud otsuseid. Muuhulgas annab nimetatud komisjon vajaduse korral hinnanguid Euroopa Liidu liikmesriikides esitatud geneetiliselt muundatud organismide (GMOde) keskkonda viimise või turustamisloa taotlustele, mille läbiminekuks peaks seda toetama liikmesriikide kvalifitseeritud enamus.

ELAK kujundab Eesti lõplikud seisukohad GMO-liinide Euroopa Liidu turule toomisel. Seetõttu tundis komisjon huvi selle vastu, milliste materjalide alusel ja kuidas geenitehnoloogiakomisjon oma nõuandvaid otsuseid langetab.

Seni on geenitehnoloogiakomisjon Euroopa Liidu liikmesriikide poolt tulnud taotlusi valdavalt toetanud, erandiks vaid ühe rapsiliini turustamistaotlus, mida komisjon ei pooldanud. Seni geenitehnoloogiakomisjoni menetletud Euroopa Liidu liikmesriikide taotlused puudutavad geneetiliselt muundatud maisi, kartulit, riisi, puuvilla, lõikelilli ja rapsi. Eesti ise ei ole geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimiseks siiani taotlusi esitanud.

Geenitehnoloogiakomisjonis on 17 liiget, kuhu kuuluvad erinevate ministeeriumite, juhtivate ülikoolide ja uurimisinstituutide eksperdid, aga samuti tarbijakitseameti ja Eestimaa Looduse Fondi esindajad. Truve selgituse kohaselt ei langeta komisjon otsuseid konsensuslikult, vaid häälteenamuse põhimõttel. Komisjoni kodukorra kohaselt hääletustulemusi nimeliselt ei registreerita.

ELAK avaldas soovi, et edaspidi võiks geenitehnoloogiakomisjon erinevad seisukohad nimeliselt protokollida, et oleks selge, kes ja missugust seisukohta esindab.

ELAKis oli kõne alla ka GMOde ohtlikkuse või mitteohtlikkuse teema. Truve väitel ei ole GMOd ohtlikumad kui tavalise sordiaretuse teel aretatud põllukultuurid, kuna ka sordiaretus tähendab sisuliselt geneetiliselt muundamist. Nii Truve kui ka Gromov olid seisukohal, et Euroopa Liit peaks GMOde keskkonda viimise üle otsustamisel oma senist poliitikat muutma ja olema tunduvalt liberaalsem. Kuna geneetiliselt muundatud toiduaineid toodetakse laialdaselt USAs, Kanadas, Argentiinas, Austraalias, Hiinas ja Indias, siis on nende levik Gromovi hinnangul pöördumatu ja Euroopa Liidu vastuseis tähendab ta arvates vaid ajale jalgu jäämist.

ELAK jätkab GMO teemalist arutelu esmaspäeval, 6. märtsil, kui kõne all on Eesti seisukohad 9. märtsil Brüsselis toimuval keskkonnanõukogu istungil, kus on muuhulgas kavas poliitiline debatt GMOde teemal. Selgitusi Eesti seisukohtade üle oodatakse jagama keskkonnaministrit Villu Reiljani, kes haigestumise tõttu täna ELAKi istungil ei viibinud.

Riigikogu pressitalitus

Ülo Mattheus, 631 6352

Tagasiside