Tänasel Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni avalikul istungil Valges saalis, kus kõne all oli Euroopa Liidu reformileping (Lissaboni leping), rõhutasid nii peaminister Andrus Ansip kui ka Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Marko Mihkelson, et leppe kiire ratifitseerimise kõrval on vaja edasi minna ka leppega seotud praktiliste lahenduste väljatöötamise juurde, ja seda eelkõige küsimustes, mis puudutavad Euroopa Liidu ühist välis- ja julgeolekupoliitikat.

Peaminister Andrus Ansip rõhutas, et uus lepe loob eeldused ühtse Euroopa Liidu julgeoleku- ja välispoliitika väljakujundamiseks ning annab Euroopa Liidule võimaluse kõnelda vajadusel ka ühel häälel.  

Mihkelsoni sõnul, peaks Eesti endale selgeks mõtlema, mida see uus situatsioon endaga kaasa toob.

„Meie edasistes debattides Lissaboni leppe teemadel oleks näiteks väga oluline lahti mõtestada eesseisvad muudatused Euroopa välis- ja julgeolekupoliitika valdkonnas. Mida tähendab meile Euroopa Liidu välisteenistuse loomine ning millised võiksid olla meie ettepanekud,” ütles Mihkelson.

Riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktor Gert Antsu ja välisministeeriumi asekantsler Euroopa Liidu küsimustes Kaja Tael andsid istungil ülevaate neist põhilistest muutustest, mis leppega kaasnevad.

Nii muutub otsuste vastuvõtmine kvalifitseeritud häälteenamuse korras paljudes küsimustes lihtsamaks. Uue definitsiooni kohaselt peab kvalifitseeritud häälteenamuse saavutamiseks olema otsuse poolt vähemalt 55% liikmesriike, kes esindavad vähemalt 65% Euroopa Liidu rahvastikust. Kokku puudutab see umbes 40 lepingu artiklit, sealhulgas ühe olulise valdkonnana ka see justiits- ja siseküsimusi.

Uudse lahendusena antakse liikmesriikidele võimalus tõhustada koostöömenetlusi, kui seda toetab vähemalt üheksa liikmesriiki. Tõhustatud koostöö algatamine muutub lihtsamaks eriti kriminaalasjades tehtava õiguskoostöö ja politseikoostöö valdkondades. Ka avab uus lepe kodanikualgatuse raames võimaluse, millega miljon erinevate liikmesriikide kodanikku saavad esitada komisjonile üleskutse esitada uue õigusakti ettepanek. Samuti on liikmesriikidele edaspidi õigus soovi korral Euroopa Liidust välja astuda.

Eesti valitsus kiitis reformileppe heaks neljapäeval 6. detsembril. Leping on kavas allkirjastada 13. detsembril Euroopa Ülemkogul Lissabonis.

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon on seni reformilepet ja selle sõlmimisele eelnenud valitsustevahelise konverentsi seisukohti arutanud alates 2007. aasta juunist, kui Euroopa Liidu Ülemkogul anti mandaat reformileppe koostamiseks.

Riigikogu pressitalitus