Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu konverentsisaalis täna toimunud Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni ja põhiseaduskomisjoni ühisel arutelul Euroopa Liidu föderaliseerumise teemal jäi kõlama mõte, et eelkõige tuleb Euroopa Liidu föderaliseerumine täpsemalt defineerida ja määratleda Euroopa Liidu institutsioonide ja liikmesriikide pädevused.

EL asjade komisjoni esimehe Arto Aasa sõnul ei ole föderaliseerumine oht, vaid võimalus muuta Euroopa Liidu toimimist paremaks. „Oluline on selgelt kokku leppida, millised pädevused Euroopas antakse ühiseks otsustamiseks ja millised otsused jäetakse liikmesriikide sisesteks valikuteks. Kõigile arusaadav võimujaotus muudab Euroopa Liidu tugevamaks, vähendatama seejuures liikmesriikide võimalusi,“ ütles Aas.

Põhiseaduskomisjoni esimehe Rait Maruste sõnul tuleks otsustada, kas EL edasises arengus valida föderatsiooni või nn sui generis tee. „Esimene tee on võrreldav seniste föderatiivsete riikide – USA, Kanada, Saksamaa ja teiste – kogemusega ning eeldab täpset ja selget võimujaotust keskvalitsuse ja regionaalse tasandi vahel, teine on unikaalne, enneolematu, Euroopale ainuomane tee,“ ütles Maruste.

Maruste sõnul on võtmeküsimuseks EL arengus vältida bürokratiseerumist ja pidevaid pädevusvaidlusi. „Euroopa Liit on riikide poolt loodud ühendus, ja mitte vastupidi. Euroopa Liidul puudub kompetentsi kompetents, seetõttu ei tohiks Euroopa Liit oma pädevust isetahtsi laiendada, vaid otsustusõigus Euroopa Liidus peab kuuluma riikidele,“ ütles Maruste.

Nii Maruste kui ka Aas rõhutasid, et Eesti rahvuslikes-strateegilistes huvides on tõhus ja tugev, hästitoimiv Euroopa Liit.

„On selge, et teatud valdkondades nagu rahvusvaheline suhtlus, kaitseküsimused või ühtne turg on Euroopa tihedam lõimumine Eestile kasulik. See suurendab meie julgeolekut ja mõjub majanduskasvule soodsalt. Samas peame kaitsma Eesti põhiseaduses kirja pandud põhiväärtusi, oma keelt ja kultuuri,“ ütles Aas.

Debatt Euroopa tuleviku üle tuleb tuua Aasa sõnul Eesti inimestele lähemale, et läbi avatud diskusiooni muuta Euroopa Liidu toimimine inimestele arusaadavamaks ja lähedasemaks. „Ühine teadmiste pinnas ja kodanike suurem kaasatus ravib ka demokraatliku legitimatsiooni puudujääke. On mõistlik, et põhimõttelised muudatused Euroopa Liidu toimimises vajavad tugevat rahva mandaati,“ ütles Aas.

Tänasel istungil osalenud Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas tõstatas samuti Euroopa Liidu institutsioonide ja liikmesriikide pädevuste teema ning vajaduse uuesti sõnastada Euroopa Liidu aluspõhimõtted.

Tegemist oli kuuenda EL asjade komisjoni initsiatiivil korraldatava aruteluga Euroopa Liidu tuleviku teemal. Arutelu salvestus muutub kättesaadavaks EL asjade komisjoni kodulehel homse tööpäeva jooksul.

Varem on vaatluse all olnud Euroopa Liidu rahandus- ja fiskaalpoliitika, võimalikud muudatused aluslepingutes ja Euroopa Liidu institutsionaalses korralduses, ühise põllumajanduspoliitika ning välis- ja  julgeolekupoliitikaga seonduv.

Riigikogu pressitalitus
 

 

 

Tagasiside