Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni tänasel istungil oli seoses 28.-29. juulil toimuva EL euroministrite ja kantslerite mitte-ametliku kohtumisega arutusel Euroopa Komisjoni poolt välja töötatud EL 2014-2020 finantsraamistiku ettepanek ja Eesti valitsuse esialgsed seisukohad selle suhtes.

Riigikogu EL asjade komisjoni esimehe Taavi Rõivase hinnangul on positiivne, et Eesti jaoks oluliste piiriüleste taristute finantseerimine toimub täiendavalt ühtekuuluvuspoliitika (ÜKP) vahendeile.
 
Selleks teeb Euroopa Komisjon ettepaneku luua uus fond Connecting Europe Facility, mis oleks ette nähtud transpordi, energia ja ITK projektidele (sh Tallinn-Riia-Kaunas-Varssav multimodaalne ühendus ja Baltic Energy Market Interconnection Plan täitmiseks kokku 40 miljardi euro ulatuses. Lisaks eraldatakse Ühtekuuluvusfondi vahenditest taristufondi 10 miljardit eraldi transpordi jaoks.
 
Rõivas hindas samas Eestile kahjulikuks ettepanekut, et ÜKP vahendite lagi oleks 2,5% rahvamajanduse koguproduktist (RKPst), kuna see vähendab nende riikide võimalusi, kelle suutlikkus fondi vahendeid kasutada on suurem. Rahandusministeeriumi kinnitusel moodustavad Eesti poolt kasutatavad ÜKP vahendid  momendil koos maaelu ja kalandusfondiga 3,7% SKPst. Lisaks on Eesti RKP umbes 5-10% madalam kui SKP.
 
Ka oli EL asjade komisjon kriitiline ühtse põllumajanduspoliitika (ÜPP) ettepanekute suhtes. Euroopa Komisjoni ettepanek sisaldab küll põllumajanduse otsetoetuste ühtlustamist, kuid seda väga pikas perspektiivis ehk kümne aasta jooksul.
 
Euroopa Komisjoni ettepanek näeb ette, et liikmesriigid, kelle otsetoetused on alla 90% EL keskmisest, nende vahe 90% piiriga väheneb järk-järgult järgmise perioodi jooksul 1/3 võrra. Seda suurenemist rahastaksid proportsionaalselt kõik liikmesriigid, kelle otsetoetused on üle EL keskmise. Eesti puhul kasvaks otsetoetuste tase praeguselt ca 40-lt %-lt aastaks 2020 ca 58%-ni EL keskmisest tasemest.
 
Euroopa Komisjon võttis EL 2014-2020 finantsraamistiku ettepaneku vastu 29. juunil 2011. Eesti valitsus peaks selles osas oma seisukoha kujundama selle aasta septembris, mille järel jõuab ettepanek koos valitsuse esialgsete seisukohtadega uuesti Riigikogu EL asjade komisjoni. Rõivase kinnitusel tegeleb EL asjade komisjon eelarveraamistikuga proaktiivselt ka edaspidi.
 
Eesti esialgseid positsioone EL mitteametlikul kohtumisel tutvustasid EL asjade komisjoni tänasel istungil rahandusministeeriumi riigi eelarvepoliitika asekantsler Ivar Sikk, välisministeeriumi asekantsler Kaja Tael ning rahandusministeeriumi riigirahanduse ja strateegia osakonna juhataja kt Urmas  Koidu.
 
Riigikogu pressitalitus
Tagasiside