EL asjade komisjon kohtus täna Euroopa Komisjoni transpordivoliniku Siim Kallasega ning kuulas (ühistungil väliskomisjoniga) ära valitsuse seisukohad 28.-29. oktoobril toimuval Euroopa Ülemkogul ja 25. oktoobril toimuval EL üldasjade nõukogu ja välisasjade nõukogu istungil. Neid tutvustasid vastavalt peaminister Andrus Ansip ja välisministeeriumi poliitika asekantsler Clyde Kull. Lisaks andis keskkonnaminister Jaanus Tamkivi ülevaate Eesti seisukohtadest 26. oktoobril toimuval EL põllumajandus- ja kalandusnõukogu istungil.

Siim Kallas tegi põhjaliku ülevaate ettevalmistatavast EL transpordi strateegiast. Kallase kinnitusel soovib komisjon selles rohkem rõhku panna ELi Ida-suunalise transpordivõrgu, eeskätt raudtee arendamisele, eemärgiga vähendada barjääre ja välja arendada EL ühine transpordivõrk. Selles raames on kavas edendada tehnoloogilise uuringuid, koostada investeeringuprogramm ja tagada infrastruktuuride õiglane rahastamine. Strateegia peaks Kallase sõnul oma esialgsel kujul valmima umbes pooleteise kuu pärast. Kallas kinnitas, et komisjon pöörab jätkuvalt rõhku ka Rail Baltika ja Via Baltica arengule. Lisaks andis Kallas ülevaate Montrealis toimunud Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni assambleest, kus valmis resolutsioon CO₂ vähendamisest lennunduses. Kallase kinnitusel oli see esimene kord, kuid Euroopa Komisjon sai selle organisatsiooni tegevuses kaasa rääkida.

Peaminister Andrus Ansip peatus valitsuse seisukohti ülemkogul tutvustades pikemalt majanduspoliitika koordineerimise (ehk nn van Rompuy rakkerühma) töögrupi tegevusel. EL nõukogu presidendi Herman van Rompuy juhtimisel tegutsev, peamiselt liikmesriikide rahandusministrites koosnev töögrupp, on arutanud võimalusi eelarve ja majanduspoliitikate koordinatsiooni edendamiseks ELis ja eelkõige euroalas, et vältida sarnaste riigirahanduse jätkusuutlikkust ohustavate probleemide kuhjumist. Eesti toetab Ansipi kinnitusel stabiilsus- ja kasvu pakti toimimise parandamist, mis tähendaks nii pakti ennetava kui ka korrigeeriva osa tugevdamist, sh riigivõla kriteeriumile senisest suurema tähelepanu pööramist, võimalike sanktsioonide laiendamist ning nende automaatsemat rakendamist.