Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Koosolekul osales Euroopa Kontrollikoja liige Kersti Kaljulaid.

Euroopa Liidu asjade komisjonis oli täna kõne all Euroopa Liidu 2003. aasta eelarve audit, mida tutvustas Euroopa Kontrollikoja liige Kersti Kaljulaid.

Komisjon jõudis seisukohale, et kontrollikoja aruandeid võiks edaspidi arutada ka Riigikogu. Täpsemat menetlemise viisi kavatseb komisjon arutada kahe nädala pärast.

Kaljulaid osutas mitmetele liitumiseelse eelarve kriitilistele punktidele. Eelarve haldamise üheks jätkuvaks probleemiks oli Kaljulaidi sõnul eelarvevahendite alakasutamine, millest tulenes eelarve ülejääk 5, 5 miljardit eurot. Siiski näitab ülejääk Kaljulaidi kinnitusel vähenemistendentsi: 2002. aastal oli eelarve ülejääk 7 400 miljonit eurot ja 2001. aastal 15 000 miljonit eurot.

Sellise eelarvevahendite jätkuva alakasutamise tagajärjeks on Kaljulaidi sõnul maksete kontsentratsioon programmiperioodi 2000-06 l õppu.

P robleemsemateks valdkondadeks eelarve kasutamisel olid struktuuritoetused, teadusuuringud, SAPARD ja ISPA.

Liitumiseelse abi osas osutas kontrollikoja aruanne, et kontroll PHARE kaasrahastamise üle kandidaatriikides on puudulik. ISPA osas ei suutnud ükski kandidaatriik end viia vastavusse minimaalsete süsteeminõuetega. Paremini oli juhitud SAPARDi programm, kinnitas Kaljulaid.

EL asjade komisjon arutas täna ka EL vahendite kasutamist Eestis 2004. aastal. Ülevaate sel teemal andsid rahandusministeeriumi asekantsler Renaldo Mändmets, põllumajandusministeeriumi asekantsler Toomas Kevvai, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooniameti asejuhataja Katrin Noorkõiv.

Liitumisega on Eesti maaelu (põllumajandus, kalandus ja maaelu tervikuna) saanud otsest kasu EL vahendite näol 976 miljonit krooni. Summa ei sisalda Eesti-poolset kaasfinantseerimist ja riigisiseselt makstud toetussummasid.

Positiivne on ka Eesti kogemus SAPARD programmi rakendamisel, kus juba tänaseks on enamus võimaldatud vahendites kasutatud.

EL struktuurivahendite kasutamisel ilmnenud probleemidest on olulisemad riigihangetega seonduv ning teede ehitamisega seotud sundvõõrandamise seaduse problemaatika. Kiiret arengut vajab siseministeeriumi vastutusalas olev Schengeni ettevalmistustega kaasnev EL vahendite kasutamine.

Riigikogu pressitalitus

Tagasiside