Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu kiitis täna 85 poolthäälega heaks Põhja-Atlandi lepinguga ühinemise seaduse.

Pärast seaduse vastuvõtmist piduliku kõnega esinenud Riigikogu esimees Ene Ergma ütles, et ratifitseerides Põhja-Atlandi lepinguga ühinemise seaduse on Eesti ennast selgelt ja lõplikult määratlenud. ”Me oleme omalt poolt teinud kõik, et olla alates 2. aprillist NATO liikmesmaa koos kõigi sellest tulenevate kohustuste ja õigustega,” rõhutas ta.

Riigikogu esimees selgitas, et Eesti on teinud tublit tööd oma julgeoleku garanteerimise nimel iseseisvuse taastamise hetkest alates. See on olnud iga valitsuse, iga Riigikogu koosseisu selge siht ja järjekindel tegevus. ”Mul on heameel tõdeda, et julgeoleku küsimuses ei ole Eesti jagunenud vasakpoolseteks ega parempoolseteks, valitsuskoalitsiooniks või opositsiooniks. Meis kõigis on olnud kindel arusaam, et Eesti rahva julgeoleku, tema kestmise ja tuleviku nimel, oleme ühtsed – sõltumata meie poliitilistest tõekspidamistest,” sõnas Ergma.

Riigikogu esimees möönis, et tee NATO suunas ei ole olnud valutu. Kohustused, mida Eesti riik pidi endale võtma, ei ole mitte alati olnud kõigile mõistetavad. Ta meenutas vaidlusi riigikaitse kulutuste osas, meie rahuvalve missioonides osalemise üle ja seisukohavõttu Iraagi küsimuses. Ergma tõdes, et Eesti on kandnud ka oma esimese kaotuse ”” Albu valla noormehe Andres Nuiamäe hukkumine kaugel Iraagis on saanud osaks karmist reaalsusest. ”Me oleme panustanud teiste rahvaste rahu tagamiseks kindlas teadmises, et ka meid ei jäeta otsustaval hetkel üksi. Need otsused ei ole sündinud kerge südamega, ikka on olnud ahvatlus kasutada meie niigi väheseid ressursse oma koduse majapidamise kordaseadmiseks, eriti veel nähes, kui palju on abivajajaid meie ümber.” Samas osutas ta, et otsused on sündinud selge teadmise ja vastutustundega Eesti ees: iseseisvuse kindlustamine ja julgeoleku tagamine on meie esmane prioriteet.

Seaduse vastuvõtmise eel esines kõnega peaminister Juhan Parts.

NATO Praha tippkohtumisel 21. novembril 2002 kutsuti Eesti läbirääkimistele, mille eesmärk oli Eesti liitumine NATO-ga. Pärast kõneluste lõpetamist kõikide liitumisläbirääkimistele kutsutud riikidega kirjutasid NATO liikmesriikide esindajad (alalised esindajad Põhja-Atlandi Nõukogus) 26. märtsil 2003 alla liituvate riikide Washingtoni lepingu liitumisprotokollidele, sealhulgas liitumisprotokollile Eesti liitumise kohta. Seejärel asusid NATO liikmesriigid liitumisprotokolle ratifitseerima. Viimasena ratifitseeris liitumisprotokollid veebruari algul Prantsusmaa. Vabariigi Valitsus kiitis Põhja-Atlandi lepinguga ühinemise seaduse eelnõu heaks 12. veebruaril 2004. 1949. aastal sõlmitud Põhja-Atlandi leping jõustub Eesti suhtes ühinemisdokumendi deponeerimisel USA valitsuse juures, mis leiab aset 2. aprillil 2004 Washingtonis.

Tagasiside